Üheksa korda projekteeri, üks kord ehita

Traveter Ehituse juhatuse liikme Indrek Uusalu sõnul renoveerivad nad rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse fassaadi. "Kõik kulgeb plaani järgi," kommenteeris ta. "Pigem pöörame sellele objektile rohkem tähelepanu, kui et lõdvemalt võtame. RKASi puhul on tegemist kogenud tellijaga ning me üritame neile võrdväärne partner olla," ei näinud Uusalu võimalust, et ehitajad lodevalt CO2-kvoodi müügist saadud raha ära raiskavad.

"Mis puudutab ehitusprojekte, siis võrreldes teistega ei erine CO2-projektid ülejäänuist, mis meie majja tulevad, mitte kuidagi. Alati võiks parem olla. Kuna riigihangete seadus on selline, et tellija peab kõige odavama projekteerija ja kõige odavama ehitaja valima, siis enne seaduse muutmist ei ole oodata ka projekteerimise ja ehitamise kvaliteedi paranemist," nägi Uusalu arenguvõimalusi.

Hanketingimused kõigile ei istu. "Osaleme kõigil CO2-hangetel, millele me kvalifitseerume. Meie strateegia on teha töid tellijale ja meile sobiva hinnaga. Kuna me praegu rohkem CO2-objekte pole võitnud, siis järelikult on turul parema hinnaga pakkujaid. Strateegiat me muuta ei plaani, sest vorsti toob leivale ikkagi kasum, mitte objektide rohkus ja suur käive. Kui linnalegendid tõele vastavad, siis on see ju pigem hea kui halb," kommenteeris ta ehitajate suus liikuvaid jutte, et hanke saatuse võib otsustada paarieurone hinnavahe.

Omanikujärelevalve teenust pakkuva Profeld Ehituskaup OÜ juhatuse liikme Mait Lillemäe sõnul nemad CO2-projektidest huvitatud pole. "RKASi nõuded omanikujärelevalvele on ebareaalsed," ütles Lillemäe ja tõi välja, et väikestele tegijatele käivad miljonitesse ulatuvad ja mitme aasta pikkused garantiinõuded lihtsalt üle jõu. "Seal saavad tööd ainult suured tegijad."

Ka TSM Projektijuhtimise OÜ juhataja Einar Vettuse sõnul ei osale nad mainitud hangetes. "Põhjus, miks me ei ole nendel hangetel osalenud, on teenuse väga väike eeldatav maksumus. Sellise raha eest ei suuda me tagada kvaliteetset tulemust," lisas ta.

P.P. Ehitusjärelevalve OÜ juhatuse liige Marten Pikaru ütles, et nemad tegid pakkumise pea kõigile hangetele. "Oleme osalenud 90% hangetel, mõne oleme ka võitnud," oli Pikaru rahul. "Meil on hästi läinud. Hea, et liiga palju ei võitnud, muidu ei saaks hakkama."

Pikaru tunnistas, et esialgu tundusid eeldatavad hinnad tõesti madalad, kuid nüüdseks on need tunduvalt kerkinud ja kohati pakutakse isegi turuhinnast suuremaid summasid. "Esialgu oli hangete hind tõesti paigast ära, kuid teenusepakkuja ei pea ju sama hinnaga pakkumist tegema. Tuleb kalkuleerida. Kui tundub, et selle rahaga ei tule välja, siis tuleb suurem number kirjutada," lisas Pikaru, et hinna kujundamine on pakkuja risk.

Enamik töid läheb lahti kevadel. "Suurem möll hakkab pihta aprillis," ütles Pikaru, kes ennustas, et sama, mis toimus omanikujärelevalve hindadega, juhtub ka ehitushindadega. "Ehitushinnad muutuvad selleks ajaks, kui ehitama hakatakse. Etteantud eelarvetega jäädakse jänni ja pakkumiste hinnad tõusevad."

"Üheksa korda projekteeri, üks kord ehita," ütles Pikaru ning selgitas, et tema meelest on projekteerimiseks antud aeg lühike, lisaks piiravad projekte abikõlblikud kulud.

"Näiteks soojussõlme renoveerimisel ei ole abikõlblik vanade lääbakil uste väljavahetamine tuletõkkeuste vastu," sõnas Pikaru. Ta märkis, et ühe projekti raames kõigi tööde tegemine oleks kuluefektiivsem, kuid lisaraha mitteabikõlblike kulude katteks puudub.

"Projektis on error'id sees. Pigem võiks sama raha ja ajaga vähem projekte teha. Aga eks see raha tuli äkki ja mõtlemisaeg jäi lühikeseks," arvas Pikaru. Samas kinnitas ta, et kõik tellitud tööd tehakse väga hästi.

Kyoto protokolli alusel toimuvast CO2-kvoodi müügist saadava raha eest on Riigi Kinnisvara ASi juhtimisel renoveeritud energiasäästlikumaks juba 28 hoonet.

Asjaosalised kinnitavad, et ehitusel järgitakse rangeimaid kvaliteedinõudeid. Küsimustele vastas Riigi Kinnisvara ASi CO2-projektide direktor Andrus Kõre.

CO2-projektideks ette nähtud aeg on väga lühike. Kas kõik kulgeb plaani järgi? CO2-projektide edukaks korraldamiseks on RKAS spetsiaalselt komplekteerinud professionaalse meeskonna, kes koos tugigrupiga on loonud väga hea projektijuhtimissüsteemi, mis juhib energiasäästuga seotud investeeringuid 480 objektil.

Töökorraldus ja logistika on timmitud maksimaalselt efektiivseks, üleliigne õhk on süsteemist välja lastud.

Eesmärk on lõpetada riigihanked tuleva aasta suve alguseks. On väike hulk suuri objekte, mille tööde lõpptähtajad ühtivad kogu projekti lõpptähtajaga. Nende puhul on risk seda ületada.

Kui rohelise investeerimisskeemi vahenditest ei piisa kõikide investeeringute täies mahus rahastamiseks, jäetakse välja kõige vähem energia kokkuhoidu andvad tööd.

Praegu tegeleme nende objektide ajagraafikute ja riskide täpsustamisega, et välja pakkuda osaline, täilik või muu lahendus tööde valmimiseks järgmise aasta lõpuks.

Millised on peamised probleemid? Projekti edu võti peitub põhjalikus eeltöös, mistõttu investeerisime üksjagu kallist aega just ettevalmistusfaasi.

Nüüd võime juba kinnitada, et projekt on edukalt käivitunud. Sujuva töökorraldusega loodame pisut kaotatud aega tagasi võita.

Millised tööd on läinud planeeritust lihtsamalt ja kiiremini? Oleme praegu enamiku objektidega ajagraafikus. Oluline on, et seni ei ole ühtegi riigihanget vaidlustatud. Ka hangetel osalevate pakkujate arv on prognoositust suurem olnud.

Kui palju projekte on juba valmis saanud? 1. novembri seisuga on ehitustegevus lõpetatud 28 objektil, ehituslepinguid sõlmitud ja töös on 123 objekti.

Samas on valdav osa ehituslepingujärgses staadiumis olevaid objekte väiksemahulised, suurtel objektidel valmivad projektid üldjuhul selle aasta lõpuks või järgmise algul. Pärast seda algavad ehitushanked.

Praegu on projekteerimisel 198 hoonet.

Kas töökätepuudus annab ka CO2-projektide elluviimisel tunda? Ehitusettevõtjate hinnangul on suurim mure kvalifitseeritud tööjõu leidmine.

Töövõtjate tunnustuseks võime aga öelda, et siiani ei ole keegi niisama mütsiga lööma tulnud.

Liigub kõlakaid, et kuna töö tuleb teha riigi raha eest, siis ei ole see kohati eriti kvaliteetne. Kuidas kommenteerite? Kvaliteet on tagatud, kontroll ja nõudmised on erasektoriga võrreldes rangemad.

RKASi töötajad on pädevad nõudma ja kontrollima normides, Riigi Kinnisvara ASi tehnilises juhendis, hankedokumentides ja projektides esitatud nõudmisi.

Kuna soovime tagada maksimaalse energiatõhususe ja parima töökeskkonna, siis on osa nõudeid võrreldes õigusaktides kehtestatud miinimumnõuetega rangemad.