Heade üürikorterite turul valitseb endiselt defitsiit

Margit Alloja 14. november 2011, 00:00

Enne põhjuste juurde asumist tasub selgeks teha, mis on hea üürikorter. Üldjuhul loetakse selleks hea asukohaga (peamiselt kesklinn) korterit, mis on kas uus või siis korralikult renoveeritud ja kena sisustusega. Kortermaja peab olema uus, ennesõjaaegne kivimaja või siis nõukogude ajast pärinev Stalini-aegne või eriprojektiga hoone.

Just sel aastal on eespool kirjeldatud korterite puhul olnud tunda defitsiiti - nõudlus ületab pakkumist. Samas ei toimu hinnast sõltumatut rabamist, sest üüriklientidel on kujunenud selge taluvuspiir, milleks on 450 eurot.

Kui hea kahetoalise korteri pakkumishind ületab üürihuviliste aktsepteeritavat piiri, asutakse kohe tingima. Enamasti annavad omanikud sellele järele.

Defitsiidi tekke põhjus pole pelgalt vaid suurenenud nõudlus, vaid ka üürikorterite populaarsuse kasv. Kuigi enamasti kasutatakse üüripinda ikka veel ajutise eluaseme ja sunnitud variandina, kasvab teadlikult üürikorterit eelistavate inimeste hulk.

Kes valivad üüripinna? Üks üürijate seltskond on Eestis õppivad või töötavad välismaalased, kelle hulk iga aastaga üha suuremaks paisub. Nemad eelistavad elada just nimelt kesklinna uutes või hästi renoveeritud korterites. Tavaliselt üüritakse 250-450 eurot maksvaid ühe-kahetoalisi kortereid.

Teine suur grupp on suhteliselt hästi teenivad noored spetsialistid, kes eelistavad elada töökoha ja meelelahutusasutuste läheduses korralikus korteris, kuid ei ole veel mõelnud eluasemelaenu võtmisele. Ka nende hulk kasvab järjepidevalt, sest tihti pole neil kodu ostmiseks vajalikku omafinantseeringut kusagilt võtta ning seetõttu jäädakse üürikorterisse tükiks ajaks. Ühtlasi on nad liikuvad inimesed, kes ei pruugi veel soovida ühte kohta paikseks jääda.

Kolmas ja suurim üürijate rühm on inimesed, kelle jaoks on üürikorter ainus võimalus. Nende inimeste hulk kasvab pidevalt seetõttu, et võimalused laenu saada on muutunud varasemast raskemaks ja ka inimesed ise tunnevad majandusliku olukorra suhtes ebakindlust.

Neljandaks suureneb nende inimeste arv, kes põhimõtteliselt eelistavad üürikorteris elada. Euroopas on see tavaline praktika ja Eesti puhul jääb oodata vaid selle levimist.

Viienda kategooria alla kuuluvad inimesed, kes üürivad korteri vaid ajutiselt, näiteks juhuks, kui majas toimub remont või otsitakse uut elamispinda, sest vana on maha müüdud.

Kõigi eespool mainitud ja ehk ka mainimata jäänud üürijate grupid kasvavad kogu aeg. Maaklerite sõnul on tekkinud suisa klientide järjekorrad, milles oodatakse hea pakkumise saabumist.

Hinna suhtes ollakse tundlikud. Järgnevate aastate perspektiivis on üüriteema Eesti kinnisvaraturul suureneva tähtsusega. Kas heade üürikorterite defitsiit jääb meid ka edaspidi kummitama, on raske öelda, kuid kindlasti hakkab nõudlus olema suurem, kui seda siiani tunnetada oli.

Tavajuhul järgneks nõudluse suurenemisele hinnatõus, kuid üürikorterite puhul seda tõenäoliselt ei juhtu, sest inimesed on hinna suhtes tundlikud. Kui uues majas asuvat või eksklusiivselt renoveeritud head üürikorterit rahaliselt pidada ei jaksa, on alati olemas alternatiiv tagasihoidliku sisustusega üüripinna näol. Just selliseid on üürikorterite turul kõige rohkem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing