Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

KredEx tuleb ühistutele appi

Ketlin Rauk 14. november 2011, 00:00

Sihtasutuse KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on kõikide toetust saanud majade oodatav keskmine energiasääst 40%. KredExile on alates 30. septembrist 2010 laekunud 250 toetusetaotlust ning positiivseid otsuseid on tehtud 220, kokku summas 6 miljonit eurot.

KredExi pakutav toetus on kindel protsent kortermaja renoveerimistööde maksumusest - lähtuvalt planeeritavast renoveerimise ulatusest ja saavutatavast arvutuslikust säästust kas 15, 25 või 35 protsenti. Seejuures peab tööde kogumaksumus olema vähemalt 7340 eurot.

Näiteks kui tööde hind on 10 000 eurot, oleks KredExi toetus kas 1500, 2500 või 3500 eurot. Puuduva summa võib ühistu laenata pangast, koguda ise või kombineerida laenu ja omavahendeid. Enamasti võtavadki ühistud renoveerimislaenu.

Tagantjärele toetust ei saa. "Toetust saavad taotleda ainult korterelamud, kes alustavad renoveerimistööd pärast toetusetaotluse esitamist KredExile," selgitas Mirja Adler ja lisas, et vastasel juhul toetust kahjuks ei anta.

"Tööde planeerimisel peaks korterelamut käsitlema tervikuna," rõhutas ta. "Osade kaupa renoveerimisel tuleb arvestada tehtavate või tegemata jäetavate tööde hilisemat mõju hoone kasutamisele." Adler tõi näitena lahenduse, kus hoone välispiirded soojustatakse ja aknad vahetatakse, kuid ventilatsioonisüsteemi ei uuendata. "Sel juhul on värske õhu juurdevool takistatud ja loomuliku ventilatsiooni süsteem ei toimi enam," selgitas ta. "Puuduliku õhuvahetuse tõttu on eluruumides suur suhteline õhuniiskus ja hallituse tekkimise oht."

Valesid tehnilisi lahendusi saab vältida kvaliteetse renoveerimisprojekti tellimise ning projektijuhi ja omanikujärelevalve kasutamisega.

Taotlemine nõuab ettevalmistust. Adleri sõnul ei ole toetuse taotlemine väga keeruline, kuid enne tuleb teha põhjalik ettevalmistus. "Kõige raskem on majaelanikega kokkuleppele jõudmine. Igas majas on keegi, kes ei soovi renoveerida või on põhimõtteliselt laenu võtmise vastu, arvestamata, et renoveeritud maja küttekulu on väiksem ning kokkuhoiu arvel saab tasuda laenumakseid," ütles Adler.

"Selle probleemi lahendamiseks pakub KredEx konsultante, kes tulevad ühistu koosolekule ning vastavad elanike küsimustele," lisas ta.

Ühistute suhtumise laenu võib laias laastus jagada kaheks: ühed peavad seda ohuks, mida tuleb vältida, teised näevad võimalust, mille abil on võimalik saavutada enamat kui ainult oma võimalustele toetudes. Vaid omavahenditega toimetavad majad kipuvad olema tehniliselt halvemas seisukorras ja kauges perspektiivis suuremate kuludega kui parendustesse laenuraha kaasanud hooned.

Peamine hirm on traditsiooniline inimlik mure, ega võetud kohustused ühel päeval üle pea ei kasva. Ent üks üpris arusaamatuks jäävaid hirme, mida sageli väljendatakse, on väide, et pole mõtet maja korda teha, kuna saavutatava säästu nullib ära energia hinna tõus.

Kõige lihtsam on olukorda seletada näitega. On renoveerimata maja, mille aastane energiakulu on 100 MWh. Kui energia maksab 60 eurot/MWh, on aastane kulu 6000 eurot. Oletame, et renoveerimisega on võimalik kokku hoida 50% energiat ning selleks on vaja võtta laenu, mille teenindamise (laenu ja intresside tagasimakse) aastakulu on 3000 eurot. Kokku on aastane kulu (50×60) 3000 eurot energiale ja 3000 laenu teenindamiseks ehk samuti 6000 eurot. Nii kujuneks 60eurose energia hinna juures aastane kulu nii renoveeritud kui ka renoveerimata maja puhul võrdseks.

Kui energia hind tõuseb 10 eurot, siis renoveerimata maja puhul oleks aastane energiakulu 100×70 ehk 7000 eurot. Renoveeritud maja aastaseks kuluks kujuneks 50×70 ehk 3500 eurot energia eest ja 3000 eurot laenu teenindamiseks. Kogukulu oleks renoveeritud maja puhul 500 eurot väiksem kui renoveerimata majal.

Meie korteriühistu taotles KredExi toetust eelmisel aastal. Selle eesmärk oli maja fassaadi ja katuse soojustamine ning küttesüsteemi renoveerimine. Toetuse me saime ning nüüdseks on kõik tööd valmis.

Esimest korda taotlemisel asju ajada tundus natuke keerukas, kuna selles valdkonnas polnud meil mingit kogemust. Kui aga kõik lõpuks läbi sai tehtud, näis kõik tegelikult vägagi loogiline ja arusaadav, ei olnud seal midagi kaelamurdvat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing