Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nõuanne: talveks vaheta rehve ja sõidustiili

Tõnu Tramm, Indrek Kald 13. november 2011, 15:09

Talve saabudes on tark lisaks rehvide vahetusele muuta ka sõiduvõtteid.

Enne igat talve kerkivad igipõlised küsimused: kas parem on naast- või lamellrehv, kas kulunumad rehvid paigaldada esi- või tagaratastele, kas talverehvid peaksid olema eraldi velgedel? Arvamusi on alati erinevaid, kuid konsulteerides oma ala spetsialistidega, kooruvad siiski teatavad põhitõed, mida tasub endale meelde tuletada.

Naast või lamell? Kui enamik sõidust kulgeb linnatänaval, võib rahumeeli sõita lamellrehvidega. Kui mõni üksik ekstreemne olukord välja arvata, on tänavad siiski valdavalt lumevabad või soolalörtsised ning neis tingimustes saab hea lamellrehv hästi hakkama. Lamellrehvi lisapluss on madalam müratase ja lisaks ei lõhu see ka asfalti nagu naastrehv.

Naastrehvi trump on parem haardumine jäise pinnaga ehk ohutum sõit kõrvalistel teedel, mida sageli ei puhastata-soolata ehk kui sellistele teedele tihti asja, tasub naastukrabinat kannatada.

Arvestama peab veel mõningaid nüansse: näiteks kui autol pole veojõukontrolli, on paigaltvõtt naastrehviga lihtsam, sest lamellrehv tekitab kohapeal ringi käies hetkega ratta alla libeda jää ning sellest jäisest pesast pääsemine võib olla ilmvõimatu.

Kulunumad rehvid ette või taha? Sellegi üle on vaieldud ajast aega. Mõni väidab, et paremad rehvid olgu vedaval sillal. Ühest küljest on siin tõetera sees, kuid arvestama peab ka seda, et enamikul autodest on tagasilla koormus väiksem ehk esirataste haardumine parem. Niru pidamisega tagarattad võivad sind kõige ootamatumal hetkel üllatada ohtliku külglibisemisega, mistõttu etemad rehvid olgu kõigil esimootoriga autodel ikkagi tagaratastel.

Talverehvid plekkvelgedele? Parem mitte, ütlevad spetsialistid. Ja mitte seetõttu, et plekkvelg hakkab soolasodis ruttu roostetama, vaid hoopis sellepärast, et läbi niigi umbse ja tihti veel ka ilukilbiga kaetud plekkvelje ei pääse pesulas vesi pidureid teesoolast puhtamaks uhtuma. Sestap hakkab plekkvelgedega auto pidurisüsteem jõudsamalt roostetama kui õhulisemate valuvelgede puhul ning nõuab varem kulukat remonti.

Mida veel rehvide kohta teada? Rehv haakub teekattega vaid peopesasuuruse kokkupuutepinnaga, mistõttu tuleb talverehvid valida erilise hoolega. Ära kasuta alla 4millimeetrise turvisemustri sügavusega talverehve, sest nende haardevõime pole enam piisav. Lamellrehvi viimased paar mustrimillimeetrit saab edukalt lõpuni sõita kevadel ja suve algul, kuid arvestama peab hulga kehvema pidamisega, kui pakub suverehv.

Kontrolli vähemalt korra kuus ja lisaks ilma järsul külmenemisel rehvirõhku, sest sellestki sõltub rehvi haardevõime. Kui sõidu ajal tekib vähimgi kahtlus, et rehvidel pole enam piisavalt pidamist, vähenda kindlasti kiirust.

PANE TÄHELE
Talvine sõidustiil erineb suvisest oluliselt

* Hakka pidurdama varakult, mitte viimasel hetkel. Liiga tugeval pidurdamisel rattad blokeeruvad ja auto kaotab juhitavuse. Pealegi ei pruugi libedal teel pidurdusmaad enam jätkuda. Soolaga kaetud teekate on tublisti libedam kui tavaline vihmamärg asfalt ning seetõttu on ka pidurdusteekond pikem.
* Hoia suuremat pikivahet. See võimaldab ohtu varem märgata ning takistuse ees peatuda või sellest mööda põigata. Ära tee järske rooliliigutusi, vaid talita sujuvalt.
* Testi enne autot ja oma oskusi. Alati tuleb kasuks, kui leiad aega käia talve hakul mõnel jäärajal, et tajuda oma auto rehvide võimekust ning harjuda külglibisemisega, et ohuolukorras ei tekiks paanikat.
* Ära usalda pimesi elektroonilisi turvasüsteeme! Füüsikaseadused kehtivad ka neile ning need suudavad aidata ainult teatud piirini. Liigne kiirus viib kraavi iga auto.
* Jälgi välistemperatuuri! Eriti ettevaatlik tasub olla nullilähedastel temperatuuridel. Arvesta, et sõidutee võib jääga kattuma hakata ka siis, kui auto termomeeter näitab veel paari plusskraadi. Eriti tähelepanelik tuleb olla nullkraadi lähedase vihmase ilmaga. Tasub jälgida eessõitvat autot - kui too jätab asfaldile selged sõidujäljed, mis kohe ei kao, on see esimene vihje, et maanteel lainetav vesi hakkab muutuma tahkeks. Ja väga libedaks.

Äripäeva autorubriik valmib koostöös autoportaaliga Whatcar.ee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. November 2011, 15:09
Otsi:

Ava täpsem otsing