Ühise elevaatoriga konkurentide vastu

Väinu Rozental 14. november 2011, 00:00

Teraviljakasvatajate suurprojekti detailplaneering on praegu Lääne-Virumaal Sõmeru vallas avalikustamisel. "Asume logistiliselt heas kohas - on võimalus luua raudteeühendus ja Kunda sadam on 24 kilomeetri kaugusel," põhjendas Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, miks elevaator sinna ehitatakse. "Eesmärk on, et järgmise aasta vili võiks juba elevaatoris olla."

Müügikogused suuremaks. Kevili nõukogu esimees, Väike-Maarja vallas teravilja kasvatav Uuetoa talu peremees ja 2002. aasta parim põllumees Jaak Läänemets esialgu nii optimistlik ei ole. "Aastavahetuseks on selge, kui realistlik on see, et järgmise hooaja teravili meie oma elevaatoris on," lausus ta ja lisas, et kindlasti on elevaator valmis 2013. aasta koristuseks.

Eesti teraviljakasvatajatel pole praegu suurt ladu vilja hoidmiseks ning iga talunik on oma viljakoorma müünud otse taluhoovist. "Mida suuremaks lähevad ekspordimahud, seda raskem on tagada kvaliteeti," rääkis Läänemets. "Nii kaua, kuni meie viljakotid ei ole ühises laos, ei suuda me kontrollida vilja kvaliteeti. Suur müügikogus segatakse kokku erinevate talunike viljakoormatest ja kui me pole oma laboris kõiki koormaid analüüsinud, ei saa me tagada suure müügipartii ühtlast kvaliteeti."

Vastusamm konkurentidele. Läänemetsa kinnitusel on Kevili konkurentideks teravilja kokkuostuturul Taani ja Rootsi suured põllumajandusühistud, kes Balti riikides tegutsevad äriühingutena, näiteks AS Baltic Agro ja AS Farm Plant Eesti. "Nemad rendivad kokkuostetud vilja ladustamiseks Tartu, Tamsalu, Keila ja Rakvere elevaatoreid," seletas Läänemets. "Kui arvestada, et Eestis ehitati viimane suur elevaator üle 30 aasta tagasi Keilasse, siis meie oma tuleb ilmselgelt kõige kaasaegsem," lisas ta.

Läänemetsa sõnul on konkurendid seni tegutsenud kogu aeg ka selle nimel, et ei tekiks teraviljakasvatajate ühisrinnet. "Tegu on nii-öelda müügimeeste individuaalse lähenemisega kliendile," muigas Läänemets. "Meie raudne põhimõte on, et ühistu kõik liikmed saavad võrdväärse vilja eest sama hinna."

Läänemets lisas, et muidugi saavad nad oma liikmetele tagada vaid õiglase hinna, sest teravilja hind kõigub börsil samamoodi nagu näiteks nafta hind. Et ühistu liikmed börsil toimuvaga kogu aeg kursis oleksid, saadab Kevili neile kord päevas hinnainfot. "Vilja hind ei ole aga sugugi ainus, mida majandamisel arvestama peab," rõhutas Läänemets. "Tuleb osata raha lugeda. Põllumehel on kaelas intressid ja muud kulud ja kõik see kokku on majandamine. Müüa tuleb selleks, et tasakaalustada oma kulutusi."

Jahu ja tangainete tootja ASi Tartu Mill juhataja Uuno Lausing ei usu, et uue elevaatori ehitamine võiks mõjutada toiduvilja hinda koduturul. "Teraviljaladudest pole ju seni puudust olnud," tõi ta põhjenduseks ja lisas, et uus elevaator ilmselt siiski mõjutab konkurentsi vilja ladustamisel.

Sõmeru elevaator läheb maksma umbes 8 miljonit eurot. Olulise osa summast moodustab ühistu liikmete panus, lisaks pangalaen ja PRIA toetus.

Eurotoetus aitab. Kevili nõukogu liige, Tartumaal teravilja kasvatav Pilsu talu peremees Madis Ajaots ei teinud saladust, et elevaatoriidee realiseerub tänu eurotoetusele. "Peame olema toetuse meetmega seotud viis aastat, mis tähendab, et ühistu iga liige peab müüma kuni 80% viljast ühistu kaudu," täpsustas Ajaots. "Toetusest on suur abi ühistule, aga see on väga tähtis ka riigi poolt vaadatuna." Ajaots on Eesti üks suuremaid teraviljakasvatajaid ning kannab tiitlit aasta põllumees 2010.

Jõgevamaa Torma valla Miku talu peremees Sulev Tutt peab Kevili elevaatorit üheks olulisemaks ühisettevõtmiseks. "Mul ei ole vaja hakata investeerima enda kuivatisse," põhjendab Tutt, miks ta kahe käega suurprojekti poolt on.

Eesti põllumajanduse järgmise paarikümne aasta kõige suurem arengupotentsiaal ehk kasutamata ressurss on ühistegevus. Kui me ei taha jääda riigiks, kes oma tooret väärindamata, odavalt ja väikeste kogustena lihtsalt ära müüb, siis selle alternatiiv ongi ühistegevus.

Et ka näiteks väikesed teraviljatootjad saaksid oma kogused kokku panna, nii et ühiselt eksportida suuremaid koguseid. Põllumees peab saama majandamisest maksimaalset kasu ehk luua tuleb olukord, kus saame turustada mõistlikke koguseid mõistliku hinnaga ja kõige mõistlikumal ajal.

Kevili rajatav elevaator on hästi positiive näide ja loodan, et selliseid näiteid tuleb lähitulevikus veel. Samuti arvan ma, et sellele on jõuliselt kaasa aidanud riiklik poliitika. Nimelt töötasime välja ühistulise investeeringu meetme. Kevili on üks esimesi, kes on taotlenud toetust antud meetme kaudu.

Kevili on tulundusühistuna tegutsenud aastaid, aga nüüd on nad aktiviseerunud. Asja idee on selles, et kui ühistegevuse edendamiseks pakutakse euroraha, siis tuleb ennast teha nõuetele vastavaks. Ehkki ka meie omanikud on põllumehed, siis meiesugustele toetusraha ei anta, sest meie omanikeks on Taani põllumehed.

See on väga tore, kui kõike koos tehakse, aga tavaliselt ei osata ette näha, et igasuguse tegevuse juures on ka kulud. Mida aktiivsemalt ja suuremalt Kevili tegutsema hakkab, seda enam tekib neil kulusid. Nüüd satuvad nad tõsiasja ette, et tuleb hakata ise kulusid kandma.

Võidumees on see, kes oskab efektiivsemalt tegutseda. Kui nemad oskaksid efektiivsemalt tegutseda, siis meie peaksime pillid kotti panema. Aga me arvame, et ka meie oskame efektiivselt majandada. Tegelikult on turul palju tegijaid ja konkurents ääretult tihe. Marginaalid, millega meiegi tegutseme, on minimaalsed. Kui Kevili saab kusagilt lisaraha, siis selle arvel saavad nad ehk midagi odavamalt teha.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 19:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing