Väike vakantsus tõstab büroode üürihindu

Gert Jostov 14. november 2011, 00:00

Üldine hinnatõus paljudes majandussektorites ja jutud kinnisvaraturu jõudsast taastumisest sunnivad küsima, kuidas reageerivad sellele üüripindade hinnad. Kas üldises hinnatõusukeskkonnas on võimalik prognoosida, et need siiski langevad?

Üür koosneb kahest komponendist - üürile andjale ehk kinnisvaraomanikule makstavast tasust ja kõrvalkuludest, mis on seotud hoone haldamisega.

Üha enam büroopinna otsijaid on selgelt aru saanud, et oluline ei ole mitte niivõrd ühe või teise liidetava suurus üksikuna võttes, vaid eelkõige kahe komponendi kogusumma.

Üürile andjale makstav kulukomponent on büroohoonete puhul juba selle aasta algusest tasapisi ja stabiilselt kasvanud. See oli aeg, kui vakantsete pindade hulk hakkas hoogsalt vähenema ja kontoriruumide nõudlus tõstis pead.

Hinnatase on tõusnud paljuski seetõttu, et see kukkus kinnisvarakriisi ajal väga madalale. Mõningane hindade kerkimine tähendab eelkõige mõistliku hinnataseme taastumist.

Hinnalangust pole näha. Praegune turuolukord ja muu hulgas uute kvaliteetsete büroopindade vakantsuse vähenemine - Technopolis Ülemiste näitel 5% peale - tähendab seda, et üürihindade langus meid kindlasti ees ei oota.

Pigem seisame silmitsi jätkuva stabiilse hinnatõusuga, mis numbrilisena võiks tähendada suurusjärku 5-15% aastas.

Üürihindade tõusu üks oluline tegur on korralike pindade nappus. Väikse vakantsuse suurendamiseks on kõrgele kerkinud ehitushindade kontekstis uusi büroohooneid raske ehitada.

Kui tahta valitsevate hindadega uut büroohoonet ehitama hakata, peab selles üüritava pinna eest praegusest tasemest 20% kõrgemat hinda küsima.

A-klassi büroode üürihindade tõus sõltub konkreetse büroohoone asukohast, pindade suurusest, lepingute pikkusest ja kõrvalkulude suurusest.

Kui üürihind on küll mõistlik, kuid kõrvalkulud väga suured, siis sellisele pinnale on praegu raske huvilist leida.

Kõrvalkulude kasv ei mõju soodsalt. Eesootavad elektri, kütte ja muude hindade tõusud ei mõju summaarsele üürikulule mõistagi sugugi soodsalt.

Omanikule makstavat üüritasu kõrvalkulude maksumus otseselt ei mõjuta, sest kõrvalkulud liituvad üürihinnale.

Konkurentsis püsimiseks peab üürile andja investeerima hoonete energiatõhususse ja nn targa maja kontseptsiooni, mis aitaks kõrvalkulusid vähendada või stabiilsena hoida. Kinnisvaraomanik peab tegema kõik, et kõrvalkulud oleksid võimalikult väiksed.

Eeltoodu põhjal võib öelda, et üüri mõlemad komponendid ehk summaarne üürikulu üha kasvab. Turuolukord soosib üürihindade vaikset tõusu, kõrvalkulud liiguvad samas taktis muu inflatsiooniga.

Kinnisvaraarendajad peavad vastuvõetava üürihinna kõrval hoolitsema ka selle eest, et nende pakutavad kõrvalkulud oleksid mõistlikul tasemel.

Vastasel juhul muutub büroohoone väljaüürimine keerukaks või tuleb paratamatult teha järeleandmisi üürihinnas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing