Elektrivõrkude broneerimissüsteem pärsib konkurentsi

Taavi Veskimägi 15. november 2011, 00:00

Liitumine elektrivõrguga - palju soovijaid, vähe realiseeruvaid projekte. Praegu on Elering väljastanud elektrivõrguga liitumispakkumisi 3132 MW ulatuses, enamik neist tuuleelektrijaamad. Lisades aga olemasolevad tootmisseadmed, on broneeritud võimsusi kokku ca 5600 MW ulatuses. See on üle kolme korra enam kui eeloleva aasta oodatav tarbimismaksimum (1600 MW). Arvestades, et Eesti elektrisüsteem on üles ehitatud Eesti tarbimisvõimsusest lähtuvalt, tingivad tootjate taotlused ülisuure elektrisüsteemi ümberehitamise.

Konkurentsi pärssiv olukord. Eleringi hinnangul on praegune olukord, kus osa tootjaist on liitumislepingutega broneerinud suurema osa elektrivõrgu läbilaskevõimest, kuid paljudel juhtudel on selge, et neid tootmisvõimsusi tõenäoliselt ei rajatagi, elektritootmise arengut ja konkurentsi pärssiv. Probleem on selles, et ei ehitata valmis plaanitud elektrijaamu, samas nende plaanitav tootmisvõimsus on broneerinud elektrivõrgu läbilaskevõimsuse. Lõplik selgus projekti realiseerimise osas võib selguda alles aastaid pärast Eleringi pakkumise väljastamist, lepingu sõlmimist või isegi osamaksete tasumist. See aga teeb liitumise kallimaks kõigile teistelegi, kes soovivad võrguühendust välja ehitada, kuna piirkogus elektrit, mida võrk läbi laseb, on juba täis. Nii tuleb uuel liitujal kinni maksta kas uue liini ehitamine või olemasoleva tugevdamine. Eelkõige kannatavad seetõttu väikeste koostootmisjaamade arendused üle Eesti, sest liitumisega kaasnevad võrgutugevduse kulud muutuvad majanduslikult liiga koormavaks.

Lahenduseks on seadusandluse täiendamine, et määrata elektrijaama valmisehitamiseks ning taotletud mahus võrku ühendamise tähtajad, mille ületamisel liitumisvõimsus kaoks. Lisaks tasuks kaalumist rahaliste garantiide rakendamine, nagu seda on tehtud mitmetes riikides.

Kütuste tarnekindlus. Eesti elektritootmisportfell on suhteliselt sõltumatu, ligikaudu 98% mullu kasutatud primaarenergiast on kodumaist päritolu, imporditakse vaid maagaasi.

Põlevkivi aktiivset tarbevaru on praegu 960 mln tonni, elektri tootmiseks jätkub ressursse vähemalt viiekümneks aastaks, kuid samas on see üks kõige kõrgema CO2 sisaldusega fossiilkütuseid, mis ELi energiapoliitika valguses võib tähendada põlevkivist elektritootmisele suuri lisakulusid.

Põlevkivil kui kütusel puudub praegu turg (ja ka referentshind) Eestist väljaspool, kuid siin valmistatavatel põlevkivist vedelkütustel on kõrge ekspordipotentsiaal ja selle hind on seotud naftatoodete maailmaturu hindadega. Eeldatavalt muutub tulenevalt põlevkiviõli tootmismahtude kasvamisest lähiaastatel (VKG ja Eesti Energia uued õlitehased) põlevkivi hind väärtuspõhiseks, kajastades ka võimalikku tulu, mida on võimalik saada tootes põlevkivist vedelkütuseid.

Tuule potentsiaal on Eestis suur. Hinnanguliselt oleks võimalik elektrituulikutega tagada kogu Eesti elektritarbimine. Kuid elektri salvestamine on kallis ja tuule juhuslikkusest tingituna on võimalikud perioodid, kus tuulikute toodang on negatiivne ja ka perioodid, kus toodang ületab tarbimist. Samuti tuleb arvestada ka fakti, et väga külma ilma (alla -25 YC) korral lülituvad tuulikud ise välja, kuid just neis oludes on harilikult tarbimine eriti kõrge.

Soodsaim lahendus on biomass. Kohaliku biomassi kasutamine elektrienergia ja soojuse koostootmiseks vajab kõige vähem toetust ühiku kohta ja on seetõttu Eesti tarbijatele soodsaim lahendus. Lisaks tähendab see taastuvenergia toodangu ja kodumaise kütuse kasutamise kasvu ehk riigi energeetilise varustuskindluse ja energiajulgeoleku suurenemist.

Puidukütuseid võib liigitada tooraine päritolu järgi metsast ja energiametsast saadavateks ning korduvkasutusega kütusteks.

Lähiajal on oodata nõudluse kasvu puitkütuste järele, mis tingitud eelkõige jätkuvast välisnõudlusest, uute puitu kasutatavate energiatootmisvõimsuste valmimisest, puidupelletite tootmise laiendamisest ning puidu- ja paberitööstuse arendamisest. Nõudluse kasv (eelkõige välisnõudlus) põhjustab puidu hinna tõusu, samas puitkütuste hinna tõusmisel võib osa kohalikke energiatootjaid üle minna turbakütustele. Puitkütuste hinnatõusu stabiliseerivaks teguriks on ka puitkütuste impordi võimalused Venemaalt. Tuleviku perspektiivis tuleks aga silmas pidada, et aastaks 2020 vajatakse energiatootmiseks isegi kuni poole võrra rohkem puitu kui praegu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    05. December 2011, 16:40
    Otsi:

    Ava täpsem otsing