GPS-tracking - nagu 1990ndate pangandus

GPS-jälgimistoodete ettevõtte Oskando OÜ SeeMe GPS-teenuste arendusjuht Jüri Tarkpea: "Siin on ilmselge, et teenuste pakkujaid on turul rohkem kui kvaliteetsete ja usaldusväärsete teenuste tagamiseks vaja oleks ning paralleele võiks tõmmata näiteks olukorraga Eesti panganduses 1990ndate aastate esimesel poolel." Ta tõi näitena, et iga Ida-Euroopa riigi turul on hinnanguliselt 20-50% teenusepakkujatest veel väga noored tegijad (1-3 aastat), kes püüavad sestsamast kasvust oma tükki ampsata.

GPS-seadmed säästavad raha ja aega. Kui tuua välja tehnoloogilisi aspekte Eesti vs Euroopa kontekstis, siis Tarkpea sõnul tuleb tunnistada, et kuigi meile meeldiks mõelda, et oleme väga innovatiivsed ja tublid, siis see nii ei ole. "Eesti teenusepakkujate praegused võtme-eelised võrreldes sarnase ettevõttega Kesk- või Lääne Euroopas seisnevad pigem nägusas ja intuitiivses kasutajaliideses kui drastiliselt soodsamas hinnas või võimekuses väga laia funktsionaalsusega teenust pakkuda," selgitas Tarkpea.

Ta tõi näitena, et kliendibaas välisriikides oskas juba aasta-poolteist tagasi teenusepakkujalt küsida näiteks CAN-Bus-omadusi ehk auto ajust info lugemise oskust, kuid Eestis tuleb Oskando sellega esimest korda ja laialdasemalt välja alles sel kuul.

Logistikud ei saa ilma GPSita. "Meie kasutame GPS-seadmete paketti absoluutselt iga päev," kommenteeris Linford ASi direktor Mihkel Vahe, kes on kasutanud seadmeid umbes kolm aastat. Ta lisas, et nemad jälgivad kõige rohkem seda, kus juht mingil hetkel on. "Selle võrra on sidekulud väiksemad ning ei pea helistama kogu aeg juhile, et millal kohale jõuad," lausus Vahe.

Est-Trans Kaubaveod ASi juhatuse liige Reio Engman tõdes, et sisuliselt on võimatu ilma GPS-seadmeteta tööd teha. Tema on kasutanud neid umbes kümmekond aastat. "Otseselt ei ole analüüsi teinud, kui palju on ta meil rahaliselt säästnud, aga kindlasti on ta teinud töö mugavamaks," lausus Engman. Ta lisas, et see on arenev valdkond ning lisaks sõidukite liikumismarsruutide jälgimisele ja kütuseanduritele on juba palju uusi võimalusi. "Kus see auto parasjagu on. Mul on üle Eesti kaart kaetud ning näen iga autot reaalajas, kus ta parasjagu liigub, ja loomulikult ka tankimised, mis on hästi olulised," vastas Engman küsimusele, mida ta kõige rohkem jälgib.

Konkreetset soovitus ei ole, kes peaks GPS-seadmeid kasutama. "See sõltub autopargi suurusest ning töö iseloomust. Meie töö iseloomu juures ei ole võimalik ilma selleta tööd teha," selgitas Engman.

GPS-seadmed muutuvad eriti tähtsaks, kui tarneahelas on vajakajäämisi. Salvest ASi nõukogu esimehe ja omaniku Veljo Ipitsa sõnul ei ole nende jaoks oluline, kas partner kasutab GPS-seadmeis. "Meie varustame suuri kaubanduskette nende hulgilao kaudu, tänu sellele käib transport kohati nende transpordiga ja kohati tellime meie," selgitas Ipits. Ta lisas, et millal koormale järele tullakse, ei ole nende mure ning seda nad ei jälgi. "Meie jälgime, kas meie kaup on poes müügil, aga millal ja kuidas ta on toodud, on kaubandusketi mure," märkis Ipits.

Selveri logistikajuhi Allar Kahju sõnul ostab Selver jaotustranspordi teenust ettevõttelt, kus on GPSi kaudu pidevalt reaalajas jälgitav masinapark. "Juhul, kui meil tekib kahtlusi auto liikumises, siis saame kiirelt oma partnerilt vastuse auto asukoha kohta ning vajadusel väljavõtted liikumise ajaloost," lausus Kahju. Ta selgitas, et iga päev nad autode teekonda ei jälgi, kuid tarnete hilinemise või muude probleemide korral küll.

"Transpordikonkursside korraldamisel on meile oluline leppida kokku kauba peale- ja mahalaadimise ajad pooletunnise täpsusega. Jahekauba puhul on tarneahela täpne järgimine väga oluline," sõnas Kahju.