Kuritegude arv on vähenenud 14%

Artikkel

- Uudised
- Silvia Kruusmaa
- 14. november 2011 kell 7:47
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuritegude arv on vähenenud 14%
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt on käesoleva aasta esimese kümne kuu jooksul registreeritud kuritegude arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14% väiksem, märgatavalt on vähenenud varguste, kelmuste ja omavoliliste sissetungide arv ning suurenenud on kehaliste väärkohtlemiste ja ähvardamiste arv, teatas justiitsministeerium.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on positiivne, et kuritegevuse koguarv näitab trendina langust võrreldes varasemate aastatega. “Selle aasta kümne kuuga on registreeritud kuritegude arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes langenud 5637 juhtumi võrra ning enim on langenud varguste arv, mis eelmise aastaga võrreldes vähenes 4986 kuriteo võrra. Kui kuritegevus koguarvuna märgatavalt väheneb, siis sellest positiivsest trendist eristuvad joobes juhtimise suurenemine, kehaliste väärkohtlemiste arvu tõus ning ähvardamiste arvu suurenemine,“ sõnas minister.
Varguste arv langes kõikides maakondades. Protsentuaalselt suurima languse tegi läbi Läänemaa, kus varguste arv vähenes 49%. Tartumaal langes varguste arv 32% ning Harjumaal 25%.
Registreeritud varguste seas vähenesid enim vargused sõidukitest (-28%) ning kaubandusettevõtetest (-18%). Lisaks vargustele vähenes enam kui 700 kuriteo võrra registreeritud kelmuste arv. Samuti langes 35% avaliku korra raskete rikkumiste ning 19% omavoliliste sissetungide arv. Omavoliliste sissetungide arv vähenes neljas maakonnas (Harju- Lääne-Viru, Lääne- ja Põlvamaal), kasvas kolmes (Jõgeva-, Rapla- ja Valgamaal) ja kaheksas maakonnas püsis eelmise aasta tasemel. Avaliku korra rasked rikkumised on oluliselt vähenenud Harjumaal (-46%) ning Ida-Virumaal (-30%).
Sarnaselt juba varasematel kuudel väljatooduga on kasvanud isikuvastaste kuritegude arv (+12%), mida mõjutab eelkõige 9% kasvanud registreeritud kehaliste väärkohtlemiste arv ning ähvardamiste arv, mis on suurenenud 177 kuriteo võrra.
„Suurenenud isikuvastaste kuritegude hulk võib viidata niisuguste kuritegude arvu tegelikule kasvule või ka inimeste teadlikkuse tõusule oma õigustest. Varasemate ohvriuuringute andmetel teatab kallaletungist või ähvardusest politseile vaid iga neljas ohver, mistõttu on kriminaalstatistika põhjal vägivallakuritegude täpset muutust lühiajaliselt keeruline hinnata. Sellise trendi jätkudes tuleb analüüsida, millest on sellised muudatused põhjustatud, see annab ka suuna, kuidas antud liiki kuritegevuse vastu paremini võidelda," märkis Michal.
10% võrra on kasvanud joobes juhtide arv, kes tabati roolist keskmises või raskes joobes ning keda seetõttu karistatakse kriminaalkorras.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Seadused
Hetkel kuum