Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raha ajab üle. Ajaloo parim kuu

Birjo Must 15. november 2011, 00:00

Majandusõppejõu Andres Arraku sõnul on jooksevkonto pluss asjade üsna loogiline käik. Headel aegadel oli Eestil jooksevkonto pidevalt miinustes ja viimati oli pluss 1992. aastal. Kui jooksevkonto on miinuses, siis üks rahvas kulutab rohkem, kui on teeninud ning see on tänapäeval võimalik ainult laenu arvel, lausus Arrak. Tema sõnul on karm tõsiasi, et ülekulu tuleb järgmisel perioodil koos intressidega tagasi maksta.

Eelistatakse kohalikku kaupa. "Jooksevkonto pluss näitab, et eestlased on tarbimishullusest vabanenud ja ostetakse rohkem kohapeal toodetud odavamaid asju," lausus Arrak.

Lisaks impordi kahanemisele on Eesti aidanud plussi viia asjaolu, et meie põhilised kaubanduspartnerid on meie käest palju ostnud ning eksport on hoogustunud.

Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on ettevõtjad tänu kriisi kogemusele tulevaste turbulentside vastu paremini kindlustatud. Teisalt ollakse aga uute investeeringute suhtes veidi kartlikud. Kuna investeeringud tähendavad meie mõistes ikkagi importi, siis peegeldab jooksevkonto ülejääk ka ettevõtjate passiivsust investeerimisel.

"Ettevõtjad on esiteks ennast täis investeerinud ja nüüd on see magus aeg, mil eksporttoodanguga tulu teenitakse," rääkis Mõis, kelle hinnangul on Eesti mõistes suur jooksevkonto ülejääk eestlaste mõistlikkuse väljendus.

Pajula rõõmust ei hõiska. SEB peaökonomisti Hardo Pajula hinnangul on hea, et jooksevkonto ülejääkide korral meie välisvõlgnevus väheneb. Siiski möönis ta, et siiani on välisvõlgnevus vähenenud suuresti Brüsselist saadud abiraha arvel. Kuna jooksevkonto kuine statistika on üsna heitlik, siis pole septembrikuisest näitajast väga suuri järeldusi mõtet Pajula sõnul teha. Septembris avaldas jooksevkontole mõju tavatult väike kaubanduspuudujääk, mis maksebilansi statistika järgi oli isegi väikeses ülejäägis, ja nn ülekanded, mille taga on tõenäoliselt Euroopa Liidu toetused.

Sampo Panga juhi Aivar Rehe sõnul on jooksevkonto suur ülejääk signaal ettevõtjatele, et säästude kogumise kõrval võiksid nad lähema 3-6 kuu perspektiivis taas ettevaatlikult investeerima hakata. "Vaadates majanduse üldpilti ja seda, kuidas pankades hoiused kasvavad, siis tasub otsida aktiivsemalt investeerimisvõimalusi," soovitas Rehe ettevõtjatele. Teisalt sunnib ebaselgus maailma majanduses olema investeerimisotsuste suhtes alalhoidlik, märkis ta.

Ka Rehe rõhutas, et jooksevkonto statistika võtab sisse hooajalisuse. "Kui tulemas on neljas ja esimene kvartal, mil Eesti peab sisse ostma suurtes kogustes kütteperioodiks kütust, siis see tegevus kindlasti mõjutab bilanssi," ütles ta.

Kui ajad paranevad, on konto taas miinuses. Kui viimaste aastate ekspordikasv lähitulevikus vaibub, siis peab Hardo Pajula sõnul jooksevkonto ülejääkide edasiseks tekitamiseks sisenõudlus kokku tõmbuma. "Sellel on üldjuhul tööhõivele suurem halvaloomuline kõrvalmõju kui eksporditööstuse enda hoo alanemisel," rääkis ta.

Andres Arrak on veendunud, et kui ajad muutuvad paremaks, läheb jooksevkonto taas miinusesse. Vahepeal peab meie ekspordisektor jalad alla saama, et lisaks odavatele kaupadele eksporditakse ka kallimaid. See aitab hoida tulevast miinust vaos, lisas ta.

Jüri Mõis usub, et jooksevkonto trend jääb samaks. Ta tõdes, et Eestis on avalik sektor ettevaatlikum kui erasektor, kuna avalikul sektoril pole üldse võlga. "Kuna ma Ansipi näost ei näe, et ta hakkab suuri välislaene võtma, siis ma olulisi muutusi ei näe selle trendi suhtes," lausus Mõis.

Kui vaadata 2011. aasta kolmanda kvartali kuude kiirhinnangute kogusummat, siis on jooksevkonto ülejääk 238,4 miljonit eurot, mis on küll väga kõrge näitaja, kuid madalam kui 2010. aasta kolmanda kvartali näitaja 264,5 miljonit eurot. Ka eelmistel aastatel on kolmanda kvartali jooksevkonto ülejääk maksimaalne või puudujääk minimaalne.

Selle aasta kolmandas kvartalis jätkus väliskaubanduse puudujäägi vähenemine, kusjuures septembris oli väliskaubanduse saldo ülejäägis. Jätkuvalt püsib kõrgel tasemel teenuste konto ülejääk, mille oluliseks põhjuseks on turistide kulutuste kiire kasv võrreldes eelmise aastaga. Eestlaste kulutused välismaal ei ole samas tempos kasvanud.

Veoteenustes oli aasta esimestes kvartalites kaubavedude transiitkaubanduse kasv kiire, kuid kolmandas kvartalis on märgata olulist aeglustumist. Kaubavedude deebet näitab kaubaveoteenuste sisseostmist. Seega, kui suureneb kaupade import, suureneb automaatselt ka kaubaveoteenuste sisseostmise maht. Seni jätkub veel ka muude teenuste ekspordi ennakkasv muude teenuste impordiga võrreldes.

Tulukontol on suurim muutus pangandussektori ümberstruktureerimine, mille tulemusena ostis emapank välja Eesti suurima panga välismaised tütarpangad. Seetõttu jääb edaspidi Eesti ettevõtete välismaal teenitud kasum oluliselt väiksemaks ja ka suurima panga reinvesteeritud tulu kahaneb kolmandas kvartalis ning edaspidigi olulisel määral. Ülekannete konto käibed ja positiivne saldo muutusid samuti positiivses suunas, kuigi see kirje muutub tunduvalt suuremas mahus volatiilselt sõltuvalt ELi fondidest eraldatud (laekunud) rahast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 16:40
Otsi:

Ava täpsem otsing