Eksportöörid - Eesti majanduse lipulaevad

Tanel Rebane 16. november 2011, 00:00

Palju on räägitud, et Eesti on end kriisist välja eksportinud. Ja sellest, et just väliskaubanduse rekordilised näitajad on toonud tööhõive järkjärgulise kasvu, mis koos palgafondi suurenemisega on positiivselt mõjunud sisenõudlusele. See vastabki tõele, kuid küsigem nüüd, mis selle märkimisväärse ekspordimüügitulu suurenemise taga on ehk kes on Eesti majanduse lipulaevad ja mida me neist teame?

Kasvanud konkurentsivõime. Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime on kasvanud. Ettevõtted viisid majanduskriisi tingimustes läbi n-ö sisemise devalveerimise, mis nüüd väljendub olulises tootlikkuse kasvus. Samal ajal, kui tööjõu tootlikkus on kasvanud, on ka tööjõu ühikukulu vähenenud. Lihtsustatult, rohkem tehakse ära vähemate töötajatega ja väiksemate kulutustega töötajatele. Oluline on vaadata ettevõtete tasandit, sest just nemad on selle taga, et me majandus aasta esimeses kvartalis 9,5% kasvas.

Analüüsides Eesti võimekamaid eksportivaid ettevõtteid oli me hüpotees, et väike hulk ettevõtteid annab suure osa Eesti ekspordimüügitulust. See sai ka kinnitust: 500 suurimat eksportööri annab 61% kaupade ekspordist (Eestis on üle 10 000 eksportiva ettevõtte). Seega, kriitiline osa Eesti viimase aja majanduskasvust tuleb selle, küllaltki väikese hulga ettevõtete tubli töö tulemusena. Igaüks võib arvutada ja ette kujutada, mis järele jääb, kui need 500 Eesti majandusruumist välja jätta. TOP 500 ettevõtted eksportisid mullu kokku 5,4 miljardi euro eest (samas suurusjärgus Eesti 2010. aasta riigieelarvega), keskmine ekspordimüügitulu ettevõtte kohta oli 10,7 miljonit eurot, need ettevõtted toetasid Eesti negatiivset kaubandusbilanssi kahe miljardi euroga. Pealegi on see väärtus, mille kaudu oma tooteid-teenuseid on väärindatud, loodud Eestis.

Töötlev tööstus veduriks. Valdav osa neist lipulaevadest on tegevad töötlevas tööstuses, sekka ka veonduse ja äriteenustega tegelevaid ettevõtteid. Tegevusaladest on enim esindatud puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine. Napilt üle poole neist 500st on Eesti kapitali kontrolli all, pea veerandi juhtohjad on aga soomlaste-rootslaste käes. Juhtivates ettevõtetes teenib oma igapäevast leiba üle 60 000 inimese, keskmine loodav lisandväärtus ettevõtte kohta on 2,6 miljonit eurot aastas (Eesti keskmine on 20 korda väiksem). Just viimane on näitaja, mis lisaks ekspordimüügitulule aitab tulevikus Eesti majandust edendada. Lisandväärtuse kasv ettevõtte tasandil tähendab, et tooted on väärtuslikumad (ettevõte teenib suurema kasumi), töötajad on kompetentsed ja suudavad luua väärtust (tööjõukulud on suuremad), ettevõttel on usk tulevikku (varud) ning on tehtud investeeringuid põhivarasse (olemas on eeskujulikud tingimused tegutsemiseks ja arenguks). Lisandväärtuse komponendina on esmatähtis just see osa, n-ö jääktulu, mis aitab ettevõttel teha investeeringuid, pidades silmas tulevikuperspektiive ja toetades jätkusuutlikku arengut. Nende ettevõtete suurim lisandväärtus ühe ettevõtte kohta on 75 miljonit eurot.

Kõige-kõige.... Eesti suurim eksportöör teenis mullu väljaspool Eestit 559 miljonit eurot müügitulu. Seda on sama palju kui suurima esindatusega tegevusala, puidutöötlemine, suutis eelmisel aastal kokku eksportida. Seejuures on puidutöötlemine olnud ajalooliselt Eesti üks peamisi ekspordisektoreid, mille puhas eksport (ekspordi-impordi vahe) on siiani suurim. Jah, see Eesti suurim eksportöör on arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootja Ericsson Eesti AS. See on ettevõte, kes Eesti möödunudaastasest kaupade ekspordimüügitulu 35protsendilisest kasvust andis veerandi. Ettevõte, kes investeeris mullu tootmise laiendamisesse üle 12 miljoni euro ja plaanib tänavu investeerida veel 20 miljonit. Ericssoni puhul ei räägi me "ühest uksest sisse, teisest välja" ekspordist, vaid olulisest väärtuse suurendamisest majanduses, kasutades seejuures aktiivselt teadus- ja arendustegevusi. Ericssonis loodav lisandväärtus ühe töötaja kohta on üle kahe korra kõrgem Eesti keskmisest. Seega võib tõdeda, et Eesti Nokiaks osutus Ericsson Eesti.

Kasu teistelegi. Tuleb näha vaeva, et selletaoliste ettevõtete liikumine Eestisse ei jääks ainukordseks, kuna sellega kaasneb kaudne kasu ka teistele Eesti ettevõtetele, kes on tootmisahela osad. EASile on aga oluline analüüsida ettevõtteid lähemalt, et leida kasvukohad, kus oleks võimalik luua suuremat väärtust. Nii aitame kaasa ekspordi kasvu jätkusuutlikkusele ja laiapõhjalisusele, mis on Eesti majanduse peamine mootor.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing