Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Europarlament kinnitas riigivõlaga spekuleermise keelu
Parlament hääletas teisipäeval, 15. novembril määruse poolt, mis ohjeldab lühikeseks müüki ja krediidiriski vahetustehinguid (credit default swaps - CDS) ning muudab riigi fiskaalprobleemidest kasu saamise märksa raskemaks. Uued reeglid nõuavad tehingute suuremat läbipaistvust.
Tegemist on ühe tähtsaima määrusega, mille komisjon algatas, et lahendada finantskriisiga seotud probleeme. Õigusakt karmistab reegleid, mis puudutavad lühikeseks müüki ja kauplemist krediidiriski vahetustehingutega, milles on nähtud märkimisväärset süüd finantsturgude ja Kreeka probleemide suurenemisel.
Piirangud spekuleermisele - parlamendi nõue
Parlament saavutas katteta vahetustehingute keelustamise. Nii on näiteks Kreeka CDSe võimalik nüüdsest osta vaid juhul kui ostja juba omab Kreeka riigi võlakirju või osalust sektoris, mis on tihedalt seotud konkreetse võlakirjaga.
Ainsa erandina jäi püsima liikmesriigi pädeva asutuse võimalus keelu ajutiseks peatamiseks 12 kuuks, juhul kui valitseb oht, et riigivõla turg ei toimi korralikult ning pikendada ajutist peatamist veel 6 kuuks. Selle võimaluse kasutamist piiratakse määruses esitatud arvukate nõuetega, mille puhul liikmesriigi asutus peab oma tegevust igakülgselt õigustama. Lisaks sellele avaldab Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve Asutus oma kodulehel 24 tunni jooksul arvamuse selle kohta, kuivõrd otstarbekas on keeldu ajutiselt peatada. Negatiivne arvamus on poliitilise kaaluga.
Raportöör Pascal Canfin (Rohelised, Prantsusmaa) ütles, et need reeglid tõestavad, et EL suudab tegutseda spekuleerimise vastu juhul kui on olemas poliitiline tahe. See konkreetne reegel muudab krediidiriski vahetustehingutega kauplemise võimatuks juhul kui eesmärgiks on üksnes riigi- võlaga spekuleerimine, lisas Canfin.
Suurem aruandlus
Teine oluline nõue, mis tugevdab komisjoni ettepanekut, on aruandluskohustus. Kriisile eelneval ajal oli suureks puuduseks vähene informatsiooni. Täiendava teabe esitamine liikmesriigi ja EL järelvalveasutustele, nii nagu seda näeb ette uus määrus, võimaldab paremat ennetustegevust et aegsasti hoiatada võimalike riskide eest.
Parlament tugevdas märkimisväärselt ka Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve Asutuse (ESMA) rolli, kellest saab kõikide järelvalvega seotud tegevuste keskne osapool ning paljudel juhtudel reeglite tõlgendaja ja pädeva arvamuse esitaja. "Kriisisituatsioonis võimaldab see, et ESMAl on uued õigused, paremat koordineerimist EL tasandil," rõhutas Pascal Canfin lisades, et "oleks olnud parem, kui ESMA oleks saanud õigused ka selles osas, mis puudutab riigivõlaga seotud otsuseid, kuid liikmesriigid keeldusid sellest."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.