Meretuuleparkide ehituses peitub meie ettevõtjatele arvukalt võimalusi

Kokkuvõte tuuleenergiakonverentsi esitlusest "Meretuuleparkide areng - võimalus Eesti firmade jaoks."

Eestisse planeeritakse meretuuleparke praegu ligikaudu 1500 MW ulatuses. Peale loodussõbralikult toodetud elektri, mida need meie tarbijatele toodaksid, võivad need projektid tähendada tööd ka meie tööstusele. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hõlma all tegutsev tuuleenergiaklaster on neid võimalusi uurinud.

Transport ja logistika peavad tuuleparkide rajamist toetama. Kui maismaatuuleparkide puhul kulub transpordile ja logistikale 10-15 protsenti kogu projekti maksumusest, siis meres paiknevate tuuleelektrijaamade rajamiskuludest läheb logistikalahendustele ja vundamentidele 40 protsenti. See võib olla uks, kust kaudu Eesti ettevõtted tuuleenergiatööstusesse siseneda saavad. Maismaatuuleenergia on muutunud alternatiivenergiast põhivooluks, kuid meretuulepargid, olles juurutus- ja kasvufaasis, on praegu veel koht, kus mängukaardid pole turuosaliste vahel ära jaotatud.

Komponent, mis tootmise ja logistikaahela suuresti määrab, on vundament - mis tüüpi tuuliku vundament Eesti tingimustesse sobib ning kus ja kuidas seda toota ja transportida saab. Meie eripära on kindlasti jää, mille tekkele ja liikumisele peab vundament vastu pidama.

Kaks vundamenditüüpi, mis Eesti parkide sügavuse ja keskkonnatingimuste puhul kõige mõistlikumad tunduvad, on gravitatsioonivundament (gravity base structure) ja toruvaivundament (monopile). Kõige loogilisem gravitatsioonivundamendi valmistamise asukoht oleks sadama territoorium, kuid kuna üks vundament võib kaaluda kuni 3000 tonni, siis peavad nii merepõhi, ehitusalune pind kui ka kai äär olema tugevad. See nõuab palju investeeringuid.

Vundamentide valmistamiseks võiks kasutada ka kuiv- või ujuvdokke, kuid neid pole Eestis piisavalt suuri või vajavad nende kasutusvõimalused veel lisauurimist. Dokkidest soodsam variant on pukseeritav praam, millel on väike süvis, kuid suur kandevõime. Sobivad sadamad, kuhu meil saaks selliseid praame kinnitada, võivad olla Paldiski ja Pärnu, kus on olemas materjalide kohaletoimetamiseks vajalik infrastruktuur. Teiste sadamatega jääb distants pikaks, kuid kuna valik taandub ikkagi valmistamis- ja logistikakulude koguhinnale, siis pole need kohad veel lõplikud.

Ka Riia sadam on jätkuvalt kaalumisel. Tehes näiteks vajalikke süvendustöid, saavad Eesti sadamad anda panuse, et need tegevused Eestist välja ei läheks.

Oluline tähtsus sadamatel. Toruvaivundamentide kasutamine võib keevitustööde ja erinevate konstruktsioonide valmistamisega meie tööstusele tellimusi tuua, samuti nagu trafoplatvormide ehk alajaamade koostamine, kaabeldustööd ja hilisem tuuleparkide hooldus.

Lisaküsimusena tuleb tuulepargi rajajatel otsustada, kas tuua mõistlike rendihindadega praamidel tuulikud tehasest kohe paigaldamiskohta. See sisaldab palju määramatust ning võib lõpuks kallimaks maksma minna kui enne installatsiooni seadmete ladustamine sadamas.

Kas Eesti sadamad jäävad tarneahelasse või mitte, otsustab ka laevade valik.

Kallid jack-up-tüüpi laevad saavad hakkama nii tuulikute transportimise kui ka paigaldamisega, kuid majanduslikult võib osutuda mõistlikumaks, et neid kasutatakse vaid paigaldamiseks ning komponentide kohaletoimetamisega tegeleb odava rendihinnaga laev.

Sellele ja paljudele teistele lahtistele küsimustele otsib tuuleenergiaklaster koos eksperdiga GL Garrad Hassan õigeid vastuseid.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kümnenda aastapäeva tähistamise raames toimus 20. - 21. oktoobril Tallinnas koostöös Rootsi Tuuleenergia Assotsiatsiooniga tuuleenergiakonverents.

Algselt vaid infovahetusena planeeritud tagasihoidlik seminar kasvas rahvusvaheliseks tuuleenergiakonverentsiks ning kahe päeva jooksul külastas üritust hinnanguliselt üle 150 osaleja. Peale kohalike kuulajate oli osavõtjaid Rootsist, Soomest, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Belgiast ja Taanist. Üle poole ettekannetest olid samuti välisesinejatelt.

Räägiti avamere tuuleenergiast, väiketuulikutest, inimeste poolehoiust ja vastuseisust tuuleparkide rajamisele ning tuuleenergiast kui kauges perspektiivis elektri hinna alandajast.

Konverentsi alguse eel kohtusid Eesti, Rootsi ja Soome tuuleenergia assotsiatsioon, et kokku leppida tulevases koostöös piirkonna tuuleenergiavaldkonna arendamisel. Koosolekul viibis esindaja ka Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioonist (EWEA) ning konverentsi osaliselt rahastanud koostööagentuurist Swedish International Development Cooperation Agency (SIDA).

Ühiselt otsustati, et kuna Läänemere piirkonna riikidel on tuuleenergia arendamises väga suur potentsiaal, siis tuleks leida viise, kuidas seda rakendada.