Töörõivaid saab ostmise asemel ka üürida

Kümmekond aastat tagasi ostis enamik tööstusettevõtteid igale töölisele komplekti riideid ning igaüks pidi oma õliseid tunkesid ise kodus pesema. Nüüd on paljud firmad läinud töörõivaste üürimise teed, et kõigil töötajatel oleks alati pestud-parandatud rõivad selga panna ning nad saaksid vääriliselt esindada oma ettevõtte kaubamärki.

Nagu enamik asju, algab ka töörõivastega seonduv tööstus- või teenindusettevõtte vajaduste väljaselgitamisest. Kui isetegemise korral peab rõivaste tüübid, mudelid, suurused ja kogused selgitama välja ettevõte ise, siis üürimise korral tehakse seda koos teenusepakkujaga, kes varustab iga töötaja ainult talle kuuluvate personaalsete rõivakomplektidega. Samuti sisaldub renditeenuses rõivaste varustamine logode ja nimesiltidega ning rõivaproovid.

Töörõivaste üürimine aitab kulusid kokku hoida. Rõivaste ostu korral tuleb nende parajaks tegemine ja parandus korraldada ettevõttel endal, rendi korral tagab selle teenusepakkuja. Samuti võtab teenusepakkuja tagasi ettevõttest lahkunud töötajate rõivad ning väljastab uuele töötajale õiges mõõdus rõivakomplekti ilma lisatasuta. Kui näiteks lahkunud töötaja kandis pintsakut suurusega nr 50 ja uuele töötajale mahub selga nr 56, tuleks isetegemise korral osta kaks pintsakut, teenuse kasutamisel aga selline vajadus puudub.

Üüri korral tagavad professionaalne pesemine ja parandus-hooldus riietele järjepidevalt ühesuguse välimuse, kuna nende tööde tegemisel järgitakse väga rangeid standardeid. Samuti on see keskkonnasäästlikum, kuna tööstuslikud pesumasinad tarbivad tavaliselt vähem vett ja elektrit.

Täiesti loomulik on see, et riided kuluvad: üürimise korral vaadatakse iga riideese pesulasse saabudes üle, tehakse vajadusel pisiparandused (uued nööbid, lukud, trukid) ning kulunud rõivad asendatakse lisakuluta. Ostmise korral tuleb ettevõttel riided ise parandada või uued soetada.

Samuti kuulub üüri korral hinna sisse kogu logistika ning riidekappide paigaldamine ettevõttesse: mustad riided viib teenusepakkuja ise ära ja toob puhtad-parandatud asemele ning paigutab ise iga töötaja kappi. Näiteks 100 töötaja korral võtab personaalsete riiete logistika vähemalt tunni tööaega. Nii on tagatud täielik kontroll rõivaste üle: arvestust peetakse isikute ja rõivatoodete kaupa. Kogu protsessi eest vastutab teenusepakkuja, riiete ostu korral kipub aga vastutus mitme osapoole vahel hajuma.

Oma riiete soetamisel tuleb sisuliselt iga uue töötaja liitudes algatada kogu ostuprotsess otsast peale ning tavaliselt on tarneaeg 4-8 nädalat. Üüriteenuse korral saab juba uue inimese värbamisel prooviriiete abil vajaliku mõõdu võtta ning 10 päeva pärast on riided olemas sõltumata kogusest.

Kõiki ettevõtjaid huvitab rõivaste ostmise ja rentimise kulude võrdlus. Rõivaste ostmine korraga kõigile töötajatele võib tunduda soodne, aga sellisel juhul jäetakse arvestamata nende pesemise, parandamise, asendamise, hoiustamise ja kogu logistikaga seotud kulud.

Üürikulu sõltub kasutuses olevate rõivaste arvust. Tulemuseks on see, et uute rõivaste hankimiseks on vaja suhteliselt palju vaba raha, kapital jääb riiete alla kinni, kulud on pikema perioodi vältel etteplaneerimatud.

Kuna paljudes ettevõtetes vahetub aastas 5-20% tootmistöölistest ning näiteks puhkuste perioodil kasutatakse ajutist tööjõudu, siis võib rõivanumbrite sobimatuse korral lisainvesteeringu vajadus olla samuti 20% aastas.

Seevastu töörõivaste üüriteenuse korral ei ole vaba raha vaja, kuna klient tasub ainult väikest igakuist üüritasu. Üürikulu sõltub kasutuses olevate rõivaste arvust. Kuna iga töötaja rõivaste üürikulu on kokku lepitud, on kogukulu planeerimiseks vaja see korrutada töötajate arvuga ning eelarvenumber ongi olemas.