Eesti akna Aasiasse paotab Venemaa liitumine WTOga

Ajal, kui meediat täidavad artiklid peamiselt läänes toimuvast, on üha tihenenud jutud vajadusest vaadata mujale, eelkõige ida poole.

Äripäeva hinnangul on aga idasuunaline retoorika Eestis lühinägelik ja silmakirjalik, kuna jätab tähelepanuta Venemaa ehk nii juba reaalse kaubavahetuse, geograafilise paratamatuse kui ka pikemaajalised huvid. Äripäeva hinnangul paotab just Venemaa liitumine WTOga Eestilegi akna itta.

Venemaa on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti suuruselt kolmas kaubanduspartner. Näiteks Eesti eksport Venemaale ületab ligi kümnekordselt eksporti Hiina ja Indiasse kokku ning jääb napilt alla Rootsile ja Soomele. Venemaa turul või sealsete tarbijate najal ajavad edukalt äri nii ehitusettevõtjad, toidutöösturid kui ka turismiettevõtjad, rääkimata transiidiärimeestest, kellest oleme korduvalt kirjutanud. Venemaa riigieelarve jääb ühena vähestest Läänemere ääres, rääkimata Euroopast, plussi. Venemaa on peatselt saamas maailmakaubandusorganisatsiooni liikmeks.

Selle asemel, et rajada Eesti Aasia-strateegiat kas Venemaa kaudu või seda kaasates, saab pidevalt kuulda ja lugeda, kuidas riigikogu- ja valitsusliikmed ning isegi eurosaadikud kutsuvad silmakirjalikult üles panustama Aasiasse, eelkõige punakommunistlikku Hiinasse ning samal ajal hoiatavad äriajamise eest Venemaaga.

Nii on isegi peaminister muretsenud, et Venemaa osatähtsus ekspordis on kasvanud liiga suureks ning manitses õppima Venemaa kaubandussõdadest Soome, Läti, Leedu, Poola ja teistega. Kuid vastupidiselt Eestile ei ole nimetatud riigid läinud Venemaa vältimise teed, vaid püüdnud olemasolevaid ja võimalikke probleeme lahendada ning see on toonud edu. Täpselt samamoodi on nn kaubandussõdu peetud maailma edukaima tööstusspiooni Hiinaga, kuid keegi pole maailma teisest majandusest distantseerunud, vaid lahendusi on püüdnud otsida isegi endine hegemoon USA.

Eesti võiks sellest pigem õppust võtta. Soomes kõlavadki juba rõõmuhõisked Venemaa peatse liitumise üle WTOga, kuna see lisab äriajamisvõimalusi.

Jonnist ja trotsist vähe villa. Selmet teha koostööd tihti ka lapstööjõudu kasutavate Aasia odavfirmadega, on võimalik ajada ausat ja avatud äri ka Venemaal, mida on tõestanud eelmainitud ja juba olemasolev praktika. Nagu igal äril, on Venemaalgi omad riskid. Kuid samad või pigem veel suuremad riskid valitsevad teistes, eestlasele mõistmatutes Aasia riikides.

Väidetud on, et ei ole võimalik teha koostööd, kui teine pool ehk Venemaa seda ei soovi. Kuid see on üldistus, sest on olemas valdkondi, kus koostöö sujub hästi vastvalt kasulikkusele, näiteks transiit. Paraku oleme isegi ju koostööst loobunud, näiteks olles sisuliselt ainukesena Gazpromi gaasitoru vastu - tulemuseks, et toru rajati ning kasu said kõik peale Eesti. Teiseks, Eesti kuulub nii Euroopa Liitu kui ka NATOsse ning kasutusel on euro. Pole ühtegi rohkem Euroopaga integreerunud riiki kui Eesti. Kui Eesti ei suuda end seeläbi tunda piisavalt turvaliselt ning realiseerida oma rahvuslikke huve, siis tuleks leida viis, kuidas seda teha.

Äripäev ei arva, et Venemaaga äriajamine peaks olema Eesti prioriteet ega ole ka niivõrd sinisilmne, et arvata, nagu Eesti suudaks omalt poolt sealset korda mõjutada või muuta. Küll aga usub, et Venemaal või Venemaaga äriajamine ei tohi olla laiduväärne. Mida mitmekülgsem on Eesti ettevõtlus ja kaubandus, seda suurem on meie julgeolek ja stabiilsus ning tahame me seda või ei taha, aga Venemaal on siin mängida oluline, kui mitte kandev roll.

Autor: ÄP