Lehmasõnnik teeb Aravetes toasooja odavamaks

Eesti ühe suurema piimatootja Aravete Agro laudakompleksi kõrval käivitub järgmise aasta aprillis koostootmisjaam, mis hakkab peamiselt veisesõnnikust saadava biogaasi abil toodetud elektrienergiat müüma vabaturul ning soojusenergiaga hakatakse kütma Aravete aleviku kortermaju.

Lehmasõnnikut pole Eestis biogaasi toormena varem kasutatud. Ettevõtmise taga on Urmas Sõõrumaa osalusega energiaettevõte OÜ Baltic Biogas, mis eelmise aasta alguses käivitas Jõelähtme prügilas biogaasil koostootmisjaama, ja uuendusmeelne Aravete Agro, mis esimesena Eestis ehitas robotlauda.

Jaam kütab küla ja toodab elektrit. Baltic Biogasi juhatuse liikme ja Aravete Biogaasi juhatuse esimehe Henry Uljase kinnitusel hakkasid nad Aravete Agroga biogaasijaama projekti asjus koostööd tegema juba 2008. aastal.

"Nüüd tundus, et riskid on maas," põhjendas Uljas, miks suvel kopp maasse löödi. "Meie eesmärk on kasutusele võtta alternatiivseid energiaressursse ja piimatootja huvi on muuta põllumajandustootmine keskkonnasõbralikumaks."

Oluline asi kogu ettevõtmises on biogaasi baasil toodetud soojusenergia kasutamine Aravete aleviku majade kütmiseks. See oli ka eeltingimuseks, miks Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) umbes 6 miljonit eurot maksva biogaasijaama rajamist toetab 1,4 miljoni euroga. Ambla vald, Aravete Biogaas ja Aravete alevikku soojaga varustaja OÜ Avoterm on sõlminud kolmepoolse lepingu soojusenergia müümiseks.

"Me hakkame Avotermile soojusenergiat müüma umbes 20 protsenti odavamalt, kui nad praegu tkulutavad seda põlevkiviõlist tootes," kinnitas Uljas. "Eeldame, et tarbijatele müüdava soojuse hind võiks väheneda 15-20 protsendi võrra." Uljase sõnul ehitab Aravate Biogaas biogaasijaamast katlamajani umbes 1,5 kilomeetri pikkuse soojatrassi. "Meie soojakogusest piisab Aravete kütmiseks, vaid talvisel tippajal tuleb katlamajal lisaks põletada põlevkiviõli."

Avotermi tootmisjuht Mati Sarap ei avaldanud alternatiivse soojusenergia üle erilist rõõmu.

"Me ei tea, kui hästi biogaasijaam tööle hakkab," jäi Sarap ettevaatlikuks. "Jaam võib hakata meile probleeme valmistama, kui selle töös tekib tehnilisi tõrkeid. Kui jaama tootmisprotsessid ei ole stabiilsed, tuleb meil teha palju lisatööd seoses üleminekutega õliküttele."

Sarap polnud nõus Aravete Biogaasi väitega, et nad on valmis neile müüma soojusenergiat viiendiku võrra odavamalt. "Nad ei saa praegu seda otsustada, sest soojusenergia hinna kooskõlastab nii nende kui ka meie jaoks konkurentsiamet," rääkis Sarap. "Samuti ei sõltu meist soojuse hinna tõus, me ei tõsta hinda omast tahtest. Kui kütuse hind tõuseb, siis tõuseb vastavalt piirhinna valemile ka soojuse hind."

Konkurentsiamet lubas tänavusel kütteperioodil tõsta näiteks Aravetes soojuse hinda kolmandiku võrra. Avoterm müüb Eestis soojust 22 kaugküttepiirkonnas.

Siiani on toasooja hind Aravetel vaid kerkinud. "Mida pole tulnud, seda ei tea," võttis üks kolmest Aravete bussipeatuses istuvast vanemast mehest kokku aravetelaste suhtumise biogaasijaama. Äraseletatult tähendab see seda, et Aravete elanikud kahtlevad, kas alevik saab pärast jaama käivitumist sõnnikuhaisuvabaks ja kas soojahind ikka alaneb.

"Asi on lihtinimesele tume, sest kohalikud juhid ei räägi inimestega. Oleme jaama kohta lugenud vaid väikest sõnumit ajalehest, kui nurgakivi pandi," kurtis meestest jutukaim, endine ehitaja Eedo Rõngelep. "Elan korrusmajas, sooja üle ei saa nuriseda, küll aga selle üle, mis sooja eest välja peab käima. Oktoobris pandi küttehinnale 29% otsa."

Aravete Biogaasi aastane toormevajadus on umbes 100 000 tonni. Enamus vajalikust kogusest loodetakse saada Aravete Agro enda loomalautadest. Arvestuste kohaselt ei tasu sõnnikut kaugemalt kui 15 kilomeetrit vedada.

"Kääritamisprotsessi läbinud lägal pole enam ebameeldivat haisu, samuti hävivad lagundamise käigus näiteks umbrohuseemned," kirjeldas Henry Uljas kääritamisjääki. "Seega on see jääk tavasõnnikust isegi parem põlluväetis."

Aravetelt 15 kilomeetri kaugusel Järva-Jaani vallas loomapidamisega tegeleva OÜ Metsataguse Agro juhatuse esimehe Teet Kallakmaa sõnul pole keegi temaga sõnniku kui biogaasitoorme asjus kontakteerunud. "Tahaks kõigepealt ära näha, kuidas biogaasijaam tööle hakkab, eriti, kuidas see talvekülmas töötab," lausus Kallakmaa. "Praegu veame sõnniku põllu peale, muud varianti pole."

Kogemuste puudumine tekitab kahtlusi. Lisaks Aravetele on Baltic Biogas veel ühe biogaasijaama projektiga õige kaugele jõudnud. Nimelt plaanib Baltic Biogasi tütarfirma OÜ Tartu Biogaas hakata kevadel ehitama koostootmisjaama Tartumaale Ilmatsallu. Kavandatava koostootmisjaama elektriline võimsus on 1,5 MW ja soojuslik 1,5 MW. Koostööpartner on AS Tartu Agro, kellelt loodetakse biogaasitootmiseks saada aastas umbes 70 000 tonni sõnnikut.

Tartu Agro juhataja Aavo Möldri sõnul ei osale nad biogaasiprojektis osanikena, sest selleks pole vaba raha. Küll on nad sõlminud toorme tarnimise osas eellepingud.

"Enne jaama ehitamist Ilmatsallu oleks hea ära oodata, kuidas Aravete biogaasijaam käivitub ja kuidas neil talvine tootmisperiood läheb," rääkis Mölder. "Eks meil ole ka kahtlusi. Ikkagi Tartu linna lähedus ja võimalik lõhn. Või kui hea asi kääritusjääk ikka on, sest kääritamisel sööb bakter huumuseks vajaliku kiu ära, aga mullas on ju ka huumust vaja. Eks praktika näitab, mis juhtub."

Biogaasijaam kui innovaatilise lahendusega projekt tuleb omavalitsusele kasuks ja arvan, et pikapeale tuleb ka elanikele kasuks. Meie piirkond on olnud uuenduslikkuse koha pealt varemgi eesrinnas. Näiteks ehitas Aravete Agro esimese robotlauda Eestis.

Biogaasijaama käivitudes peaks vähenema lägast tekkiv ebameeldiv lõhn, kuna tulevikus ei hoita läga enam laguunides, vaid see suunatakse kääritamisprotsessi. Järgmisel aastal peaks soojusenergia jõudma Aravete aleviku korterelamutesse.

Kui suure hinnavõidu elanikud saavad, ei oska praegu öelda. Soojusettevõte Avoterm toodab praegu soojust vedelkütuse baasil. Tegelikult on see hais veel hullem kui läga hais, sest kui kütusemahuteid täidetakse, levib alevikus mitu päeva kõva masuudihais.