Metsateatis seadustab raietööd ja puidu veo

Metsaomanik on kohustatud esitama asukohajärgsele keskkonnaametile metsateatise kavandatud raie kohta. Seejärel kontrollib keskkonnameti metsandusspetsialist tegevuse vastavust metsaseadusele ning juhul, kui see on kooskõlas kehtiva metsaseadusega, kinnitatakse metsateatis. Ametnikel on metsateatise menetlemiseks aega 15 tööpäeva. Juhul, kui metsaomaniku raiutav maht jääb alla kolme tihumeetri metsamaa hektari kohta raie korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuid mitte üle kahekümne tihumeetri ühe kinnisasja kohta aastas, ei ole keskkonnaametit tarvis teavitada. Selletaoline erand võimaldab metsaomanikel raiuda enda tarbeks küttepuid.

Teatis vajalik kõigi metsatööde puhul. Erametsakeskuse Järvamaa konsultandi Ülle Lälli sõnu on metsateatis vajalik, kui soovitakse metsas puid ja põõsaid raiuda, langetatud tüvesid laasida, teha tüvede järkamist, uuendus-, hooldus-, valik- ja trassiraiet või raadamist.

"Keskkonnaamet kontrollib teatise alusel kavandatud uuendus-, harvendus- ja valikraie vastavust õigusaktide nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetele ning kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise, samuti metsa uuendamise vastavust õigusaktidele. Uuendamisvõtted, mis märgitakse metsateatisele, on maapinna ettevalmistus, istutus ning külv," selgitas Läll.

Metsateatise vormi leiab nii keskkonnaameti kui ka erametsakeskuse kodulehelt. Teatise esitamine keskkonnaametile on tasuta, see kehtib ühe kalendriaasta jooksul pärast allkirjastamist. Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka pärast 12 kuu möödumist teatise kehtimahakkamisest. Kui metsaomanik ei jõua määratud ajal soovitud töid teha, tuleb taotleda uus teatis.

"Metsateatisse märgitakse metsaomaniku nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning vajadusel ka esindaja nimi koos isikuandmetega. Ei tohi unustada kehtivaid kontaktandmeid," kirjeldas Läll metsateatise täitmist, lisades, et maaüksuse kohta tuleb märkida maakond, vald, kinnistu number ning selle nimetus.

"Kavandatud raiete, uuendustööde ning metsakahjustuste kohta tuleb märkida asukoht katastritunnusena ning eraldise number ja pindala. Raie korral märgitakse lisaks raieliik, raiesse planeeritav puidukogus ning vajadusel seemnepuude arv. Metsauuenduse planeerimisel tuleb märkida ka uuendusviis," selgitas ta. "Metsakahjustusest teatades tuleb märkida kahjustuse põhjus ning kahjustatud puuliik. Pärandkultuuri objekti korral tuleb märkida,millega on tegemist." Lälli sõnul tuleb metsateatis allkirjastada ka selle tagasi saamisel, see on just etapp, mille paljud metsaomanikud tihtipeale tegemata jätavad.

Metsateatis ei ole pelgalt paber keskkonnaametile, selle põhjal tähendatakse üles ka metsa ajalugu ning statistika. Iga õigesti majandatud metsaosa kohta on teada tööd, mis selle kallal tehtud. See annab metsaomanikule kaudse ülevaate kuludest, mis tekivad metsa majandamisel.

Metsateatisele põhinev statistika puudulik. Hiiumaa erametsakeskuse konsultandi Aira Tossu arvates aga ei ole keskkonnaameti kogutav statistika adekvaatne.

"Seda, mis tegelikult metsas toimub, metsateatise kaudu teada ei saa. Teatavasti ei pea metsaomanik aasta jooksul metsatöid ära tegema, vaid võib tähtaja möödudes uue teatise esitada. Statistikasse läheb see raie aga kaks korda kirja, nii see absurd vaikselt end kerima hakkabki," on Toss kriitiline, lisades, et tegelikult saab ju iga puud vaid korra langetada.

Ülle Lälli sõnul on metsateatis, millel on keskkonnaameti vastav märge, ka raieõigust ja metsamaterjali valdamist tõendav dokument.

Aruandlus ka maksustamise ja toetuste jaoks. Raieõiguse või metsamaterjali müüja ja ostja on kohustatud esitama maksu- ja tolliametile vormikohase teatise.

"Teatis esitatakse müügi- või ostutehingu sooritamise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks ning raieõiguse ostu ja müügi korral tuleb metsateatise registreerimisnumber märkida ka deklaratsioonile," ütles Läll, lisades, et kui metsateatis on metsamaterjali valdamise aluseks, tuleb teha vastavasisuline märge ka veoselehele.

Metsateatise olemasolu annab omanikule ka õiguse toetuste taotlemiseks. Näiteks saab riigieelarvest taotleda metsa uuendamise toetust. Selleks peab metsateatisele olema kantud spetsiaalne märge ning ettevõetavad tööd. Lälli sõnul peavad toetuse taotlemisel olema teatisele kindlasti märgitud maapinna ettevalmistamise ja istutamisega seotud tegevused. Lisaks on võimalus toetusi taotleda ka Euroopa Liidust, näiteks noore metsa hoolduse toetust. Selle taotlemiseks peab samuti olema kehtiv metsateatis, mis lubab teha harvendus- või valgustusraiet kuni 30aastases metsas.

Tähtis on meeles pidada, et metsas töid tehes peab olema taskus töid lubava metsateatise koopia ning isikut tõendav dokument, kontrollib keskkonnainspektsioon.

Metsateatis on dokument, mis informeerib keskkonnaametit metsaomaniku planeeritavast tegevusest. See dokument on vajalik selleks, et ameti metsandusspetsialist kontrolliks tegevuse vastavust metsaseadusele ning juhul, kui see on kooskõlas kehtiva metsaseadusega, kinnitatakse metsateatis. Sellest hetkest võib alustada teatises märgitud töödega.

Metsateatise kehtivusajal on metsaomanikul piisavalt aega tööde planeerimiseks ja tegemiseks. Metsateatis ei ole metsaomanikule ses mõttes kohustuslik, et ta kindlasti peaks need tööd igal juhul ära tegema.

Kui mingil põhjusel (näiteks ebasoodsad ilmastikuolud vms) jäävad teatises märgitud tööd tegemata, võib teha uue teatise.

Metsa inventeerimisandmed ja lubava märkega metsateatis on ühed olulisemad dokumendid metsa majandamisel. Samas ei tohi unustada, et kui soovitakse anda üle raieõigust, müüa metsamaterjali või anda metsamaterjali edasi töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks ettevõtjale, siis peab selleks sõlmima veel raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise lepingu (vm neid tegevusi tõendava dokumendi, lepingu või koostama akti).

Metsamajanduslike tegevuste tegijal peavad igal ajal olema n-ö tagataskust võtta metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid ja veoseleht.

Kõigi metsanduslike dokumentide koostamise, parimate metsamajanduslike võtete kasutamise ja kulutuste optimeerimise toetamiseks on loodud Erametsakeskuses tugisüsteem metsaomaniku abistamiseks.