Soovitus ettevõtjale: mine itta, noor mees

Arvan, et ettevaatlik on õige sõna, mitte veel täielikult pessimistlikud. Meil on palju liikmeid üle terve Soome. Kõik nad ütlevad, et kui vaadata tänaseid tellimusi, siis on neid järgmiseks 1-2 kuuks palju. Kõike, mis sellele järgneb, on väga raske ette näha. Nähtavuse puudus on kombineeritud poliitilise riskiga, mis on seotud Euroopa ja euro tulevikuga. Enamik soomlasi, välja arvatud Timo Soini gäng (Põlissoomlaste partei liider, kes kogus Soome valimistel palju hääli– toim), usuvad, et euro jääb ellu. Kuid sellegipoolest on kõik ettevõtted koos pankade ja institutsioonidega vähendanud oma prognoose tulevaks aastaks. Meeleolu on rohkem „vaatame ja näeme“ ehk kerge pessimism, kuid veel mitte maailma lõpp.Rootsis on olukord muidugi parem, kuid seal on keskne teema tarbija enesekindlus. Üldist olukorda Skandinaavias kujundab poliitiline risk koos halbade uudistega Euroopast.

Ettevaatlikkus on rohkem seotud riigipiiridega. Ühed ettevõtteid on ettevaatlikumad kui teised. Näiteks Wärtsilä (metallitööstus ettevõte – toim) ja mõned teised firmad, kes on kindlalt kanna kinnitanud Aasiasse, on paremas seisus. Pärast külma sõja lõppu kui Nõukogude Liit lagunes, liikus Soome äri ja poliitika tervenisti idast läände. Nüüd läheme tagasi idasse. Enamik kasvust tuleb kas Venemaalt või Hiinast ja mujalt Aasiast. Ettevõtted, kes tegutsevad nendes riikides on vähem pessimistlikud.

Mis puudutab poliitilisi suhteid, siis ma ei tahaks püüda anda Eesti poliitikutele ühtegi nõuannet, sest minu meelest on nad teinud head tööd ja peaksime pigem teineteiselt õppima kui nõu jagama.Ettevõtete juhtidele on ainuke soovitus, et Venemaa on kasvav turg ning seal on tohutuid võimalusi. Näiteks on see toonud kardinaalseid muutusi Ida-Soome puhul. Kui 1990ndatel polnud Soome poed valmis lubama venelasi oma poodi sisse, siis nüüd kutsuvad nad venelasi ligi suurte siltidega „Siin räägitakse vene keelt!“. See on suur võimalus ja oleme Soomes saanud aru, et igapäevased ärisuhted venelastega võimalikud. Muidugi tuleb ette üllatusi, kuid seda juhtub igal turul. Kui vaadata kasvavaid turge nagu näiteks Hiina ja India, on need kõik sama või isegi rohkem ligitõmbavad ärikeskkonnad kui Venemaa. Mina ütlen Soome ettevõtjatele „mine itta, noor mees“.Oleme hakanud Soome kaubanduskojas korraldama reise, et venelaste suhtes väga skeptilised ja närvilised ettevõtjad näeksid ise ja saaksid rääkida ärimeestega, kes seal juba tegutsevad. See vähendab pinget turule sisenemisel. Kui Venemaa viimaks ühineb ka WTOga, siis saab ärikeskkond olema rohkem etteaimatav. Ma ütleksin, et seal on tohutult võimalusi ja oleks kahju, kui Eesti jätaks need kõik Soome ettevõtetele.

Ma ausalt ei tea. Arvan, et meid ootavad ees rasked ajad. Me vananeme väga kiiresti, meie eelarve puudujääk on üsna suur. Oleme endiselt AAA riik võrreldes muu Euroopaga, kuid sellegipoolest ootavad meid ees suured katsumused.Kui võrrelda Eesti ja Soome situatsiooni, siis rääkisin just Eesti kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsiga ja küsisin temalt, mis oleks üks soov, mida valitsus võiks teisiti teha. Ta mõtles veidi ja ütles, et mu ainus soov on, et nad ei muudaks midagi. Minul on aga Soome valitsusele mitmeid soove. Peamiselt oleks tarvis rohkem kasvu soodustavat majanduspoliitikat. Eriti mis puudutab makse, sest need on Soomes väga kõrged. Juba praegu näeme, et mitmed Soome ettevõtted vaatavad sel põhjusel Eesti poole. Samuti piiriülesed maksud ja reformid munitsipaalsektoris. Näen palju suuri teemasid, mis viiksid Soome praeguselt kriisi juhtimise lainelt kasvu soodustavale lainele. Soome on hetkel keskendunud ellujäämisele kriisis ja me pole teinud midagi, et soodustada kasvu pärast kriisi.Eesti on võtnud Soome rolli teistele eeskujuks olemisel. 1990ndate majanduskriisist tuli Soome välja värvistes toonides ning muutus väga konkurentsivõimeliseks. Nokia oli edukaim mobiilide valmistaja jne. Soome oli sel ajal mudel, mida teised järgisid. Nüüd on Eesti võtnud selle rolli üle oma eeskujulike digitaalsete teenuste, kasvu soodustavat  maksupoliitika ja muude teguritega. Rollid on vahetunud ja nüüd peab Soome õppima Eestilt.

See mõjutab Soome majandust kahel viisil - heal ja halval. Halb on muidugi see, et Nokia on olnud Soome majanduskasvu jaoks tohutult oluline, samuti ka teadus- ja arendustegevuse investeeringute jaoks. Seda siis eriti 1990ndate kriisi ja käesoleva kriisi vahepealsel ajal. Nüüd ei saa see ettevõte kunagi enam olema nii oluline tööandja ja sissetuleku allikas Soomele. Olen väga kindel, et liit Microsoftiga saab olema edukas. Juhuslikult on Nokiaga juhtunud sama olukord, mis pärast külma sõda Soomega, mil sõltusime oma vaenlasest.

Hea on see, et väiksematel kasvavatel ettevõtetel on nüüdsest võimalus palgata insenere, keda nad saavad omale lubada. Varem ei suutnud nad võistelda Nokiaga näiteks disainerite saamisel. Järsku saavad teised ettevõtted väga kvaliteetset tööjõudu ning see on uus stiimul Soome kasvule.Arvan, et Eesti ja Soome on hetkel sarnases situatsioonis. Kasv ei tule enam ühest allikast, vaid mitmest ja on rohkem piiriülene. Kui on konkurentsivõimeline ärikeskkond ja väga hea tööjõud, siis saab olema ka kasv, kuid pole võimalik öelda, kust see tuleb. Praegu läheb  näiteks Lapimaal Soomes kõige paremini, kes oleks seda arvanud mõned aastad tagasi? Muutused toimuvad. Soome jaoks pole määrav enam Nokia, metsa- ja metallitööstus, Eestil pole enam tarvis otsida oma Nokiat. Tuleb säilitada väga kõrgekvaliteetset ärikeskkonda ja tööjõudu, sest just sealt tuleb kasv.

Jätkub see, et Soome, Eesti ja Rootsi tööjõuturud ning tootmine muutuvad integreeritud paigaks. See on hea. Võime küll viriseda selle üle, et aina enam eestlasi tulevad Soome tööle ja et Soome ettevõtted kolivad Eestisse, kuid samm-sammult leiame parimaid ja dünaamilisemaid võimalusi teha äri ning lahendada väljakutseid. Peaksime seda võtma kui loomulikku teed luua integreeritud Põhjamaade turg. Ja, esineb küll lühiajalisi probleeme, kuid näen väga positiivset võimalust paremaks integratsiooniks, mis annab võimaluse teha õigeid asju õiges kohas.Minu arvates pole Eesti ehitustöölistel Soomes üldse probleeme. Soomlastel on küll foobiaid võõrtööjõu suhtes, kuid need ei laiene eestlastele. Sama lugu on ka Soome ettevõtetega Eestis, sest nende jaoks on siin lihtne tegutseda. Minu arvates on see loomulik ja tahaksin sellist integratsiooni rohkem näha. Mida enam väike ja keskmise suurusega ettevõtteid tuleb Eestisse, seda enam sunnib see Soome seaduseandjad mõtlema, kas meie maksusüsteem on kõige õigem.

Ärge muutke midagi. Eesti juba on väga atraktiivne Soome ettevõtete jaoks. Palgatase, mis enne kriisi tõusis, on alla tulnud. Olen kindel, et palgad hakkavad taas tõusma ja kui see juhtub, siis aina vähem inimesi lähevad Soome tööle. Selle ajaga on õpitud tegutsema mõlemas riigis ja see muudab integratsiooni veelgi loomulikumaks. 

Peame võtma vastu kõik head uudised, mis seoses kriisiga on, kuna neid on nii vähe. Üks hea uudis on see, et Itaalia saab uue valitsuse ja see stabiliseerib olukorda. Lisaks on hea, et Euroopa Keskpangal on uus juht, kuna see institutsioon mängib väga kasvu soodustavat rolli. Peame olema rahul, et Saksamaa on tugeval positsioonil, sest see on Põhjamaade jaoks väga oluline.Kuigi on häid uudiseid, ei lähe kriis lihtsalt ära. Arvan, et euro jääb ellu ja Kreekat hoitakse pundis. Samas usun, et see saab olema kohutavalt raske. Üks aspekt on see, et avalik sektor saab võlgade tõttu olema pikka aega haavatud. Seda mitte ainult Lõuna-Euroopas, vaid ka mujal. Erasektor taastab kasvu kohe kui kriis on läbi. Teisalt on üsna selge, et näeme vahet tugeval ja stabiilselt kasvaval Põhja-Euroopal ning hädas Lõuna-Euroopal. Minu arvates on huvitav võrrelda kahte merd – Vahemerd ja Läänemerd. Vahemeri on ajalooliselt olnud dünaamiline kaubanduse ja kultuuri keskus Euroopas, Läänemeri on olnud stabiilne ebahuvitav piirkond. Nüüd on rollid muutunud. Läänemere regioon on oma stabiilsusega dünaamiline kasvav regioon samas kui Vahemere piirkond läbib muutusi. Keskus kolib Põhja-Euroopasse ja edaspidi on Eestil, Rootsil ja Soomel võimalik pärast kriisi mängida tugevat rolli. Peame mängima oma kaardid õigesti välja ja suunama seda, mis saab Euroopast pärast kriisi.

Arvan küll. Olen muidugi lugenud prognoose, et Kreeka langeb eurotsoonist välja. Usun hoolimata kõigest, et eurotsoon jääb püsima nii nagu see on. Kui just Kreeka valitsus ei ebaõnnestu pärast kriisi liikuda usaldusväärsel majanduspoliitilisel teel. Uus olukord väljendub selles, et on olemas võimalus, et Kreeka langeb eurotsoonist välja. Praeguses situatsioonis on pea kõik võimalused olemas. Minu soovitus Eesti ja Soome valitsustele on olla valmis radikaalselt erinevateks stsenaariumiteks.

* Sündinud 17. märtsil 1959.* Alates 2010. aastast Soome keskkaubanduskoja tegevdirektor.* European Business Leaders' Conventioni peasekretär.* Endine poliitik, olnud Noor-Soome erakonna esimees* On olnud ka Soome kaitseministeeriumi eriuurija ja McKinsey & Co konsultant.* Filosoofiadoktor, kraad Oxfordi ülikoolist.* Abielus, kaks tütart.