Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leedu loodab Snoras pangaga toime tulla IMFi abita

Sirje Rank 17. november 2011, 11:49

Leedu valitsuse otsus Snoras pank riigistada on esimene kriis Balti panganduses pärast Läti Parex panga riigistamist 2008. aastal.

Erinevalt Lätist ei sunni see samm riiki siiski IMFi ukse taha abi paluma, kinnitas eile Leedu peaminister Andrius Kubilius.

Tegemist ei ole süsteemse kriisiga Leedu panganduses, ütles agentuurile Bloomberg DnB Banka ökonomist Jekaterina Rojaka. „Siiski vajab olukord kiiret ja ladusat lahendust, et vältida paanikat.“

Riigistamise otsuse tegi valitsus Leedu keskpanga ettepanekul.

„Otsuse tingis vajadus kaitsta panga klientide ja avalikkuse huvi, et tagada usaldus kodumaise pangandussüsteemi ja selle stabiilsuse suhtes,“ põhjendas keskpank.

Keskpanga teatel eiras Snoras korraldusi tegevusriskide vähendamiseks ega esitanud kõiki vajalikke andmeid järelevalve teostamiseks. Lisaks on keskpanga väitel alust kahelda esitatud andmete õigsuses.

Keskpanga juhi Vitas Vasiliauskase sõnul on Snoras panga varades ligi miljardi liti (392 miljoni dollari) suurune „auk“.

„Otsus langetati maksejõuetuse riski ja võimaliku kriminaalse tegevuse pärast,“ tsiteeris keskpanga juhti agentuur Reuters. „Inspektsiooni käigus selgus, et arvestatav kogus välismaistes institutsioonides olema pidanud väärtpabereid oli kadunud. Kui me välismaistest institutsioonidest nende väärtpaberite kohta järele pärisime, saime vastuseks, et neid seal ei ole,“ ütles Vasiliauskas.

Eile teatas Leedu prokuratuur, et alustab Snorase võimalike rikkumiste suhtes uurimise.  

Leedu rahandusminister Ingrida Simonyte ütles kolmapäeval toimunud pressikonverentsil, et aktsiate sundvõõrandamine oli ainus viis panga klientide huvide kõige paremaks kaitseks ja riigi võimalike kulude vähendamiseks.
Hoiustajate rahustamiseks tuletas minister meelde, et nii nagu mujal Euroopa Liidus on hoiustajate hoiused 100 000 euro ulatuses tagatud.

Kolmapäeval peatas keskpank Snoras panga tegevuse ning määras panga ajutiseks administraatoriks Briti konsultatsioonifirma Zolfo Cooper partneri Simon Freakley. Freakley ülesandeks on selgitada välja panga finantsolukord ning esitada ettepanekud panga restruktureerimiseks, teatas konsultatsioonifirma oma veebilehel.

Praeguse kava järgi peaks pank igapäevasteks pangatoiminguteks uue nädala esmaspäeval taas uksed avama. Konkreetne otsus tehakse keskpanga teatel pühapäeval.

Leedu valitsus ei plaani pikaks ajaks Snorase aktsionäriks jääda. Simonyte sõnul plaanib valitsus eraldada pangast n-ö head varad ja need esimesel võimalusel erastada. Sarnaselt toimis Läti valitsus Parex pangaga, mille heade varade baasil loodi Citadele pank.

Ka Simonyte kinnitas, et Leedu püüab hakkama saada välisabita. „Teeme kõik selleks, et me välisabi ei vajaks,“ ütles Simonyte agentuuri Reuters vahendusel. DnB Banka analüütiku Jekaterina Rojaka sõnul on Leedu valuutareservid panga ülevõtmiseks piisavad.

Panga suuromanikule Vladimir Antonovile, kes viimasel ajal on olnud meedias seoses Rootsi autotootja Saab päästmise saagaga, tuli Leedu keskpanga ja valitsuse otsus nagu välk selgest taevast, ütles Antonovi pressiesindaja Lars Carlström Rootsi majanduslehele Dagens Industri.

„See teade alles jõudis meieni ja see tuli täiesti ootamatult. Ta ütleb, et ei saa aru, mis sellise otsuse tingis,“ ütles Carlström.

Leht kirjutab samas, et päris ootamatu asjade selline käik vast siiski polnud. Pank on juba varem keskpangalt kriitikat pälvinud. Suvel vahendas Rootsi raadio majandusuudiste saade Ekot keskpanga kontrolli tulemusi, mis tuvastas seadusrikkumisi, probleeme väärtpaberitega kauplemisel ja laenutegevuses. Läti meedia andmeil tundis riigi finantsinspektsioon huvi ka Snorase suure laenu vastu airBalticule.

Antonovile kuulub Snorasest 68,1% ja 21,31% nüüd juba panga ekspresidendile Raimondas Baranauskasele.

Euroopa Investeerimispanga vastuseisu tõttu ei saanud Antonov investeerida Rootsi autotootjasse Saab. 2009. aastal ei saanud Snoras Briti finantsinspektisoonilt Suurbritannias tegevusluba, kuna panga juhid jätsid osa infot avaldamata. See on hr Antonovi kontrollitud asutustes tavaline taktika, nentis inspektsioon oma avalduses 2009. a veebruarist, vahendas Bloomberg.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. November 2011, 15:19
Otsi:

Ava täpsem otsing