Nutulaulud renessansiajastu meistritelt

Kersti Inno 18. november 2011, 00:00

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) Daniel Reussi juhatusel toob sel nädalalõpul kuulajateni kava "Jeremia nutulaulud", kus kõlab kaunis muusika renessansiajastu suurtelt meistritelt Thomas Talliselt, Orlando di Lassolt ja Tom?s Luis de Victorialt.

Vana Testamendi prohvet Jeremia nutulaule nimetatakse ka lamentatsioonideks, mida on sajandite jooksul arvukalt viisistatud. EFK on oma kavasse valinud lamentatsioonid kolmelt 16. sajandi meistrilt, kelle muusikalised tõlgendused tekstidest on läbi ajastute inimesi sügavalt puudutanud.

Inglise kirikumuusika juhtiv helilooja 16. sajandi keskpaigas oli Thomas Tallis (u 1505-1585). 1543. aastal määrati ta Londoni kuningliku kapelli muusikuks. Seal täitis ta ajastule omaselt nii organisti, laulja, koorijuhi kui ka helilooja ülesandeid. Tallise lamentatsioonid valmisid 1560. aastate teisel poolel ja neid peetakse Tallise kõige isiklikumaks oopuseks - need peegeldavad autori usulisi veendumusi.

Suurmeister Madalmaadest. Orlandus Lassus (Orlando di Lasso, u 1532-1594) on Madalmaade vokaalpolüfoonia viimane suur meister, kelle kuulsus nii muusiku kui ka heliloojana ulatus juba 16. sajandi teisel poolel üle Euroopa.

Pikka aega tegutses Lassus Itaalia linnades. 1557. aastal asus ta ametisse laulja ja kapellmeistrina Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas, kuhu jäi kuni surmani. Selle aja jooksul kujundas ta Münchenist oma aja peamisi Euroopa muusikakeskusi.

Hoolimata ilmaliku muusika osakaalust peetakse Lassust kõrvuti Giovanni Pierluigi da Palestrinaga kõige olulisemaks 16. sajandi vaimuliku muusika autoriks.

Tippteosed Victorialt. Hispaania õukonnal olid 16. sajandil tihedad majanduslikud ja kultuurilised sidemed aga Roomaga, mistõttu sai Tom?s Luis de Victoria (1548-1611) Felipe II toetusel muusikalist õpetust sealses Collegio Germanicos.

Tõenäoliselt kuulus Roomas Victoria õpetajate hulka ka Palestrina, keda Victoria hindas muusikalise eeskujuna kõrgelt elu lõpuni.

Olles valitud 1573. aastal sama kolleegiumi kapellmeistriks, pöördus Victoria Hispaaniasse tagasi alles 1587. aasta paiku, kui asus Madridis organisti ja kapellmeistrina tööle kuninga õe Maria teenistuses.

Victoria looming on läbinisti vaimulik ja sellesse kuulub 180 teost. Nimetatud küll ka Hispaania Palestrinaks, on Victoria looming tegelikult ekspressiivsem.

Loeng teostest. Koori kõrval on kontserdil kaastegev Ene Salumäe, kes esitab Girolamo Frescobaldi orelimuusikat.

Pool tundi enne kontserdi algust on võimalik kuulata vanamuusikaspetsialisti Toomas Siitani loengut ettekandele tulevatest teostest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:17
Otsi:

Ava täpsem otsing