Venemaa pääs WTOsse annab Eesti ekspordile hoogu

Liitumise plussidest rääkis Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso.

Mida Venemaa liitumine WTOga meile tähendab? Eesti ettevõtetele on eeliseks kahepoolne seadusandlik ja poliitiline kindlus ning langevad ekspordi-, eelkõige puidutollid. Poliitiline kindlus ses mõttes, et Venemaa on juba muutnud ja muutmas seadusi selliseks, et need oleksid WTO nõuetega kooskõlas. Venemaa on võtnud kohustused tollitariife vähendada. Need on võrdlemisi olulised nii tööstus- kui ka põllumajandustoodetele. Näiteks on praegu Venemaal üldine tollitariif keskmiselt 10%, kuid see väheneb 7,8%ni. Tööstustooteil langeb see 9,5-lt 7,3%-le, põllumajandustooteil 13,2-lt 10,8%-le ja näiteks piimatooteil 19,8-lt 14%-le. Lihatoodete tariifid võivad aga langeda lausa kolm korda. Osa tariifilangetusi teeb Venemaa kohe pärast liitumist, osa (näiteks kanaliha puhul) üleminekuperioodil.

Eesti jaoks oli oluline ka raudteetariifide muutus, eelkõige transiitveole. Venemaa on kohustatud 1. juulist 2013 muutma tariife selliseks, et need ei anna eelist sisemaistele vedudele.

Samuti muutub gaasi hind. Siiani on Venemaa gaasi müünud oma ettevõtetele odavamalt kui eksporti, kuid nüüd peab hinna kujundama selliseks, et see ei eelista vene firmasid.

Aga vene elektri eksport? Kuidas see meid mõjutab? Ses suhtes ei ole mingeid muutusi, sest see ei olnud osa kavast.

Mis siis saab, kui Venemaa ei muuda oma seadusi ja pole nõus täitma WTO kohustusi? Muudatused on valdavalt juba tehtud. Ülejäänu on ta kohustatud tegema liitumise ajaks.

Tariifide alandamisest jääb mulje, et Venemaa kaotab sellest palju? WTO liikmed peavad oma tollitariifid siduma teatud tasemele, millest kõrgemale ei tohi neid tõsta. Venemaa ettevõtted on öelnud, et nende jaoks on oluline stabiilsus. Ses mõttes, et kui vaadata, kuidas on võimalik Venemaa arengut mitmekesistada, siis on see välisinvesteeringute toomise teel. Välisinvestoritele on siis kliima soodsam ja seis kindlam ehk see on kokkuvõttes kasulik ka Venemaale ja neile, kes tahavad sealt eksportida.

Kuidas muutub olukord meretranspordis? See eeldab läbirääkimisi teenuste raames. Transporditeenuste valdkonnas on niigi ligipääs Venemaa turule parem. Finantsteenuste vallas on pankadel aga lihtsam harukontoreid avada ehk Euroopa pangad saavad minna Vene turule, samuti telekommunikatsioonioperaatorid, jaekauplejad, turismisektor jne.

Kuidas mõjutab see kõik Euroopa majandust? Arvuliselt loodab Euroopa Liit tänu madalamatele tariifidele kasvatada eksporti Venemaale 4 miljardi euro võrra aastas. Eriti võidab autotööstus - transpordivahendite ekspordi arvel tuleb kasv pea 2 miljardit. Piimatoodete eksport EList Venemaale, mis Eestile huvi pakub, kasvab prognoosi järgi 45 miljoni euro võrra.

Kas on ka mõni negatiivne mõju? Arvan, et selles võidavad kõik. Oluline moment on see, et WTO kõik liikmed ja ka Venemaa peavad kaubandust puudutavaid seadusemuudatusi tehes enne konsulteerima teiste liikmetega. Liikmetel on võimalik 30 päeva jooksul anda hinnang uuele seadusele. Kui see pole WTO lepingutega kooskõlas, peab seda liikmetele selgitama. Kui WTO liige rikub võetud kohustusi, saab WTO algatada dispuudi.

Seega WTO kontrollib regulaarselt liikmeid, kas nad täidavad võetud kohustusi? WTOs on kõik need protseduurid olemas.

Eesti ettevõtjad on hädas pika piiriületusjärjekorraga. Kas WTOga liitumine ka seda kahandab? Tolliprotseduurid peavad olema mõistlikud. Protseduuridel nõutav peaks olema selgelt ka põhjendatud. Kui mingi liige teeb põhjendamatuid takistusi, saab samuti sekkuda.

Seega Eesti ja Venemaa vahel lõpeb "kiusamine" ära? Venemaa peab käituma nii nagu WTO liikmele kohane. Venemaa võimalus kuidagi vahet teha erinevate liikmete vahel kindlasti väheneb oluliselt.

Kuidas WTOga liitumine soodustab Venemaa ettevõtete tulekut Euroopa Liitu? EL on rakendanud enamsoodustusrežiimi. Meie uks on olnud siianigi lahti, nüüd avaneb see ka Venemaa poolt.

Lähimineviku "idupaanikas" keelas Venemaa igasuguse köögi- ja puuviljaimpordi EList. Kas tulevikus on selline asi keelatud? WTO mõttes oli see mitteproportsionaalne. Alati, kui on võimalik oht inimeste ja loomade tervisele, võib seda teha, aga keeld peab olema proportsionaalne.

Nüüd saab Venemaa liituda ka OECDga. Mis sellega kaasneb? Läbirääkimised käivad ning üks tingimus on olnud WTOga liitumine. See on ka Venemaa eesmärk. Kaubanduse jaoks ei ole seal eraldi lepinguid, küll aga investeeringute jaoks, mis puudutavad institutsioonide toimimist. Venemaa saab OECD liikmena tõsiseltvõetavamaks partneriks, mis on kvaliteedikriteerium riigi jaoks. See on prestiiži küsimus.

Mida soovitati Eesti ettevõtjale, kes on mõelnud Venemaale eksportimisele? Kindlustunne võiks olla nüüd suurem. Ettevõtetel on kindlasti see põhimõte, et ära pane kõiki mune ühte korvi. Eesti jaoks jääb EL kõige olulisemaks, aga kindlasti on vaja mitmekesistuda. Kui on soodsad tingimused, siis miks mitte Venemaa võimalust ära kasutada ja vaadata ka Aasiasse ja veel kaugemale. Teatud riskid jäävad aga alati, olenemata partnerist. Seadusandluse mõttes peaks olema Venemaa kliima nüüd soodsam.