Tollitõkked peaks langema

"Suured Euroopa Liidu riigid võitlesid selle nimel, et Venemaa saaks WTO liikmeks, et võimalused Venemaaga äri ajada oleksid võrdsed. Seega tuleks seda tervitada," lausus ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi.

Veskimägi selgitas, et puidusektorile tervikuna ja ka mööblisektorile on see igatpidi positiivne. "Siis, kui räägiti taastuvenergia teemadel, et meil Narva jaamad tahavad minna suures osas puiduküttele, hakkasid hinnad tõusma," märkis ta.

"Venemaal on väga kvaliteetset puitu. Kui WTO liitumine jõustub, siis on Eesti kindlasti huvitatud sealt puidu tarnimisest. Teoreetiliselt peaks see kasu jõudma ka tarbijateni, aga kuidas praktiliselt välja kujuneb, on raske öelda," lausus Veskimägi.

"Viimastel aastatel on puidu import Venemaalt seiskunud. Loodan, et see taastub, kui piirid võetakse maha. Praegu on kuulda, et rakendatakse kvoote, mis esimestel aastatel teeb olukorra suhteliselt konservatiivseks," sõnas Eesti suurim elektritarbija Estonian Celli tehasejuht Lauri Raid. Ta ei arva, et esimestel aastatel kohe mingisugune muutus toimub. "Lootma peab. Ja muidugi loob WTO majanduspiiri stabiliseerumise," lausus Raid.

Puiduimpordi taastumine võtab aega. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann nentis, et puidu impordimahud Venemaalt on olematud võrreldes tippaastatega. 2010. aastal oli impordimaht alla 10 000 kuupmeetri, tippaastatel oli 1,7 miljonit kuupmeetrit. "Selle mahu tagasitulek võtab aega. Liitumise otsest ja kohest mõju ei oska ette näha juba sellepärast, et puidutollid ei lange 0 protsendile, vaid peaksid vähenema umbes poole võrra. Teine asi on see, et tollitariife on plaanis alandada, aga samas on venelastel plaanis kvoodisüsteem. Mis tähendab seda, et on mahu-kvoodid, mille kehtestamine tundub arusaamatu," sõnas Otsmann.

"Midagi käegakatsutavat küll praegu ei ole. Olen kuulnud, et on terve toatäis pabermaterjale ja kokkuleppeid, aga nendest on olnud vähe kuulda," kommenteeris ettevõtja Jüri Mõis idanaabri WTOga liitumise mõju. "Tollitariifide langus liigub õiges suunas, aga tõenäoliselt väga aeglaselt. Mina lähen enne pensionile, kui sealt selles vallas mingit praktilist kasu tuleb," arutles Mõis.

Mõis: mingeid muutusi ei tule, kuni Putin on võimul. Küsimusele, kas tollitariifide langus motiveerib idaturule minema, vastas Mõis eitavalt. "Praegu on ikkagi see, et inimesed ja ettevõtlus põgenevad sealt. Ma usun, et seni, kuni Vladimir Purin on Venemaal võimul, ei tule mingeid muutusi," nentis Mõis.

"Tollitariifide langus on juba pikemat aega oodatud samm ettevõtetele, kelle eksporti Venemaa suunal see puudutab," kommenteeris Tere ASi juhataja asetäitja Ülo Kivine. Ta lisas, et kindlasti see tugevdab nende positsioone sealsel turul ning loob võrdväärsema konkurentsisituatsiooni. "Kas selle mõju saab olema kiire müügikoguste kasv, on keeruline öelda, kuivõrd konkurents on turul tugev ja müüki mõjutavaid tegureid palju. Vene turu osakaal meie ekspordist püsib stabiilsena 20 protsendil," sõnas Kivine.

Kukkuv hind annab lootust. Vähesel määral Venemaale Kaliningradi oblastisse eksportiva Werol Tehased ASi finantsjuht Meelis Virro ei välistanud, et pärast tollitariifide langust tekib neil suurem motivatsioon eksportida Venemaale. "Siiani on meil Lääne-Euroopas õnnestunud rohkem teenida, sestap pole me Venemaaga äri üritanudki. Võimalik, et tariifide langusel läheb see hind lõpuks Vene ostja jaoks selliseks, et me oleme ka valikus," arutles Virro.

Werol impordib Venemaalt rapsiseemet. "Eelmisel aastal pandi Venemaal põllumajandussaadustele väljaveokeeld peale, sest saaki ei olnud piisavalt. Sellel aastal on tulnud meile pakkumisi ja vaatame neid üle. Impordisoov on meil ikkagi, sest Eesti väiksus seab oma piiranguid. Alati on hea, kui on suurem tooraineturg kuskilt võtta," sõnas Virro.

"Siiamaani ei ole Venemaalt elektribörsi kaudu ühtegi kilovatt-tundi elektrit Eestisse imporditud, seega on keeruline öelda, mis see tähendab, sest me ei tea, kuidas Venemaa elektrimüüjad hakkaksid Eesti turul käituma," kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Loodetavasti Venemaa WTO liikmelisus muudab reegleid selliselt, et oleks tagatud aus ja võrdne konkurents, et Venemaa hakkaks jälgima keskkonnaohutusnõudeid. "See liikmelisus viib Venemaad sammu lähemale nendele nõuetele, samuti avatud turu läbipaistvusele, mida me Euroopa Liidus kasutame," sõnas Veskimägi.

Ta lisas, et igasugune ebaaus konkurents turul tekitab moonutusi. "Kõige suurem hirm on praegu see, et kolmandate riikide ebaaus konkurents takistab elektritootmisse investeerimist nendes ELi riikides, kellel on kolmandate riikidega tugevad ühendused. Eelkõige Eesti, Läti ja Leedu," rääkis Veskimägi.

Ta lisas, et kindlasti peaks Venemaa WTO liikmelisus tulevikus ELi ja Venemaa vahelisi elektrikaubanduse reegleid oluliselt avatumaks ja turupõhisemaks muutma. Euroopa on valmistamas uut Euroopa Liidu ja Venemaa energiaraamlepingut. Kas see on pigem positiivne mõju, kui räägime Eesti tarbijast? "Kui me eeldame, et kõik turuosalised lähtuvad ausatest ja läbipaistvatest reeglitest ning võtame selle eelduse, siis kindlasti - mida rohkem on müüjaid, kes toodavad elektrit erinevatest kütustest areneva tehnoloogiaga, seda suurem on tarbija valik ja seda parem peaks olema tarbijale ka hind," vastas Veskimägi.

Minu meelest on WTOga liitumine positiivne nii Vene, Eesti kui ka Euroopa huvides ja igasugune selline asi on parandanud riikide suhteid. Kui Euroopa läheb langusesse, siis nendel turgudel, kus on maavarasid, nagu näiteks Venemaal maagaas ja nafta, sisuliselt sellist langust kindlasti ei tule. Pigem peaksime praegu ikkagi pöörama pilgu ida poole ning kolmandate riikide turgudele. Seal on küll probleeme tollimaksude ning poliitiliste küsimustega, aga see turg on meie kõrval ja jääb sinna.

Kuni praeguseni on Venemaa olnud ainus suurematest majandustest väljaspool üldist, WTO-põhist rahvusvahelist kaubanduskorraldust. Venemaa liitumisel WTOga saaks tollitariifid ja kaubanduspiirangute ühepoolne muutmine toimuda vaid kõigile liikmesriikidele kehtivate ühtsete reeglite alusel.