Brüssel võtab euroala eelarved luubi alla

Katri Soe-Surén 23. november 2011, 00:00

Euroopa Komisjon plaanib märgatavalt suurendada kontrolli euroala riikide üle. Vastavaid plaane esitleb täna keskpäeval Brüsselis Komisjoni president José Manuel Barroso. 17 liikmesriiki peavad tulevikus oma eelarved vastavalt "ühisele ajakavale ja ühtsetele reeglitele" ette valmistama ning enne lõplikku vastuvõtmist laskma Brüsselil kinnitada, kirjutasid viitega dokumendikavanditele Süddeutsche Zeitung ja Wall Street Journal. Riike, mis saavad euro abifondidest (EFSF/ESM) laenu, kontrollib Brüssel veelgi põhjalikumalt ja pikema aja jooksul kui seni.

Euroopa Komisjoni eesmärk on tagada see, et euroala riikide eelarved ei rikuks ELi eelarvereegleid, ütles eile Berliinis rahandusvolinik Olli Rehn. "Homme (täna - toim) esitleb komisjon kahte ettepanekut, mis aitavad tuua euroala rahanduspoliitikasse suuremat stabiilsust," ütles Rehn. "Esimene ettepanek paneb aluse riiklikule stabiilsuskultuurile, nõudes arvväärtuselisi fiskaalseid reegleid tasakaalustatud eelarves, mis on kooskõlas keskpikkade eelarvepoliitiliste eesmärkidega. Vastavalt paktile peab eelarve olema lähedal tasakaalule või omama strukturaalses plaanis ülejääki."

Barroso ettepanek on, et riigid saadaksid oma eelarvekavad igal aastal 15. aprilliks Brüsselisse, Komisjon lisab neile märkused ja soovitused ning saadab tagasi liikmesriigile. Lõplikud eelarvekavad saadetaks uuesti Brüsselisse 15. oktoobriks, kus Komisjon peab andma oma lõpliku heakskiidu. Komisjonil on õigus avalikku kriitikat teha ning nõuda paranduste tegemist.

Murelastele kuulub eriline tähelepanu. Barroso sooviks võtta ka karmima kontrolli nende riikide majandus- ja finantspoliitika üle, mis saavad laenu euro stabiilsusfondist (EFSF või ESM). Koos Euroopa Keskpangaga on plaanis mitu korda aastas kontrollida, kas säästuprogramme viiakse ellu ja kui mitte, siis teha uusi ettekirjutusi. Riigid jäävad teravdatud kontrolli alla ka siis, kui nad abilaenu enam ei saa, ning nimelt senikauaks, kuni nad on vähemalt 75 protsenti abilaenudest tagasi maksnud.

Komisjoni otsustada peaks olema tulevikus ka see, kas riik vajab abi finantsstabiilsuse taastamisel ja kas panna riik nn laiendatud vaatluse alla. Kui see on nii, siis peab riik olema nõus oma majanduse, rahandus- ja finantspoliitika regulaarse kontrolliga, millega kaasnevad ka pankade stressitestid. Viimaste tingimused paneb paika Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA). Suure eelarvedefitsiidiga riigid peavad hakkama esitama regulaarselt raporteid eelarve kasutamise kohta.

Karistuseks jäetakse ilma eurotoetustest. Kui riik ei nõustu komisjoni tingimustega, siis võidakse see ELi rahastamisprogrammidest välja lülitada. Samuti võivad ühed euroala riigid sundida hääletuse abil teisi riike vastu võtma finantsabi. Kui näiteks Itaalia keeldus hiljuti IMFi abist, vaatamata finantsturgude ja liikmesriikide survele, siis tulevikus saab sarnaste probleemidega riigil olema raske ei öelda.

Kui EL arvab, et riik on kursilt kõrvale kaldunud, siis pakub Euroopa Komisjon välja rea soovitusi ja nende täideviimise ajakava. Komisjon võib saata need soovitused ka riigi parlamenti. Valitsuse kohus on anda detailne vastus, kuidas plaanitakse meetmed ellu viia.

Euroopa Komisjon avaldab täna ka iga-aastase majanduskasvu raporti. Muu hulgas on selles kirjas, et "vaatamata olukorra kiireloomulisusele, on liikmesriikide edusammud struktuurireformide elluviimisel allapoole ootusi". Raport nõuab, et valitsused vaataksid kaugemale reaktsioonilistest kriisivastastest hädameetmetest. "See pikaksveninud ebakindluse periood peab lõppema."

Eesti on üldiselt toetanud seda, et toimuks tõhusam kontroll liikmesriikide eelarvepuudujääkide üle. Kindlasti ei tähenda kooskõlastamine aga seda, et Brüssel hakkaks tegema valikuid riikide konkreetsete eelarvekulude vahel, see on ja jääb iga riigi enda pädevuseks. Reegel on lihtne - kuni riik hoiab oma kulud ja tulud tasakaalus või tasakaalu lähedal, seni Brüssel ei sekku. Kui riik läheb oma eelarvega suurde puudujääki, avaldatakse ühiselt survet puudujäägi vähendamiseks.

Sama infot sisaldavaid dokumente on esitatud ka varem - ka Eesti esitas juba sel aastal aprilli lõpus Euroopa poolaasta raames Euroopa Komisjonile järgnevad kavad: konkurentsivõime kava "Eesti 2020", Eesti riigi eelarvestrateegia 2012-2015 ja stabiilsusprogrammi 2011. aastaks.

Nii konkurentsikava "Eesti 2020" kui ka stabiilsusprogramm on koostatud valitsuse seatud eesmärkidest ja poliitikatest lähtudes, ning me ei luba Brüsselile midagi, mis ei sisaldu valitsusliidu programmis ja tegevusplaanis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing