Praxis: haritud inimene on panus riiki

„Need samad asjaolud on ka põhjuseks, miks riigid kõrgharidusse investeerivad ehk kõrghariduse näol on tegemist avaliku hüvega,“ sõnas Kirss ja jätkas: „Ise endaga hakkama saav, terve ning aktiivne elanikkond on ka riigi huvides – sellega kaasneb vähem kulutusi sotsiaalsüsteemile, tervisekuludele jne. OECD on välja arvutanud, et iga kõrgharitud mehe pealt teenitud keskmine ühiskondlik tulu on 86 000 USA dollarit.“

Ülo Pärnits osutas täna Äripäevas ilmunud arvamusartiklis „Tasuline kõrgharidus saagu meie edu tagama!“ veel sellele, et üliõpilased peaksid ise otsima ettevõtteid, kes nende haridust vajavad. „Ettevõtetel on aga väga tihti keeruline oma tööjõuvajadust 6-7 aasta perspektiivis hinnata, eriti väiksematel ettevõtetel, sest meie majandusolud muutuvad kiiresti ja struktuurseid muudatusi oskavad ehk ette näha vaid mõned suured ettevõtted,“ väitis Kirss.

Pärnits osutas tänases arvamusloos ka ettevõtetele kui suurimatele kõrghariduse tarbijatele. „Samas tuleb silmas pidada, et kõrgharidussüsteemi kaudu koolitab ka riik endale vajalikku tööjõudu, kes omakorda on maksumaksjad,“ sõnas Kirss. Tema sõnul ei muuda  riigi raha toel kõrghariduse omandanud inimeste lahkumine välismaale veel investeeringut mõttetuks.

„Pealegi lahkuksid riigist ilmselt ka oma isikliku rahakoti arvel kõrghariduse omandanud inimesed. Inimeste riigist lahkumine ei ole otseselt seotud kõrghariduse rahastamise küsimustega – see vajaks eraldi lahendamist,“ ütles Kirss. 

Kirss vastas Äripäeva päevaküsimusele, kas kõrgharidus peaks olema tasuline. Küsimus on ajendatud täna Äripäevas ilmunud Ülo Pärnitsa arvamusartiklist, mis toetab tasulist kõrgharidust.