Teine ring Eesti jaoks nii hull pole

Katre Pilvinski 23. november 2011, 00:00

Kuna Põhjala ja Balti regioonid on kokku sulamas, oleme kriisi teises etapis võib-olla paremas olukorras kui mõni teine Euroopa riik, märkis Pajula. Samuti käsitlevad Rootsi pangad seda piirkonda oma koduturuna, lisas ta.

Kriisi teine ring erineb tema sõnul esimesest. "Esimesel ringil liikusid probleemid äärealadelt keskuse suunas, teisel ringil saab see olema vastupidine - südamiku pankadele pealesurutud kõrgemad kapitalinõuded hakkavad piirama viimaste äärealade rahastamise võimet," lisas ta.

Pajula sõnul on Snoras märk, et asi on ka Baltimaades läinud keerulisemaks. "Ma ootaks suuremat halba uudist järgmisena Rootsist, kas või seepärast, et seal on olukord praegu niivõrd hea. Seal on ruumi halvemaks minna päris palju. Siis muutub väga oluliseks kuidas pangad defineerivad oma koduturgu."

"Ma arvan, et Eesti ja Baltimaade puhul olukord teisel etapil nii hull ei ole. Rootsi pangad käsitlevad seda piirkonda oma koduturuna," lausus ökonomist.

Vähemasti sama oluline on see, kuidas Rootsi valitsus käsitleb Balti riike. Siin tulevad selgelt mängu julgeoleku geograafilised kaalutlused ning kuna Põhjala ja Balti regioonid on kokku sulamas, oleme paremas olukorras kui mõni teine Ida- või siis Kesk-Euroopa riik.

SEB Balti riikide 2012. aasta SKP prognoos langes augustis öeldud 3,7 protsendilt 2,5 protsendile. Ekspordibuum on selleks korraks küll läbi saamas, et aga tsüklitundlikud sektorid on eelmisest kokkutõmbumisest veel taastumata, ei ole vähemasti seal uue ulatusliku tagasilöögi oht enam nii suur, mistõttu kõigil kolmel riigil õnnestub 2012. aastal majanduslangust vältida.

Töötute ja töötutoetuse saajate arv Euroopas aina kasvab, elanikkond üha vananeb. Millal saabub see koht, kus riigid ei jaksa oma kodanike ees oma kohustusi kanda? Kriisi viimase vaatuse täpset aega ei saa keegi teada. Säärasel kujul ei saa lääne sotsiaalsüsteem edasi kesta, selles kahtlevad praegusel ajal vist ainult päris pimedad. Aga kui lumepall on juba kord veerema hakanud, siis toimuvad sündmused kiiremini, kui üldiselt arvatakse. Ehk nagu ütles omaaegne Prudential'i juhatuse esimees Mark Tucker: "Kui see kriis on meile midagi õpetanud, siis seda, et see, mis näis eile võimatu, saab võimalikuks täna ja juhtub homme."

Kas töötu- ja haigekassa vahenditega riigieelarve kulutuste katmine on riigi jaoks laenu võtmisest mõttekam? Ma ei ole sellesse teemasse süvenenud. Üldiselt võime pigem head meelt tunda, et Eesti erinevad valitsused on siiani laenuvõtmisesse väga ettevaatlikult suhtunud. Kui meil oleks olnud valitsuse pikaajaline võlakiri turul vabalt kaubeldav, siis poleks me ka eurotsooni pääsenud. Paljud arvavad muidugi, et parem oleks olnudki, aga see on juba teine jutt.

Kui valida on pikaajaliselt kahte varaklassi investeerimise vahel, siis kas turvalisemad tunduvad aktsiad või võlakirjad? Sõltub suuresti sellest, kas näete tulevikku inflatsioonilise või deflatsioonilisena. Esimesel juhul oleksid turvalisemad aktsiad, teisel juhul ilmselt võlakirjad.

Kas Itaalia, Prantsusmaa või Saksamaa võlakirjad võivad muutuda sarnaselt Kreeka paberitega rämpsuks? Ma olen üldiselt seda meelt, et kui keegi väidab, et midagi ei ole võimalik, siis viitab see eelkõige vastaja kujutlusvõime puudulikkusele. Minu kujutulusvõime on suhteliselt elav. Võimalus, et Itaalia valitsuse võlapaberid muutuvad rämpsuks, on oluliselt suurem kui Saksamaa omade muutumine. Siin tuleks muidugi rämpsuks muutumine määratleda. Näiteks nii, et rämpsvõlakirja aastatootlus ulatub üle 15%.

Mida arvate 5%-lise inflatsiooni juures riiklikult seadustatud rahapõletamiskohustusest pensionifondides? Esiteks tuleb endale aru anda, et valitsuse käes on igas riigis vägivalla monopol, seetõttu võite sama hästi küsida, mida arvata tulumaksust, käibemaksust, sõjaväekohustusest, alkoholimüügi keelust, kiiruspiirangutest jne. Neid küsimusi tulebki küsida, ainuke asi on see, et vastused pole kerged tulema.

Raha on seda välja andva riigi kohustus. Ja riigivõim on Eestis vahetunud viimase sajandi jooksul vähemalt viis korda. Keskmiselt ühe raha eluiga väiksem kui 20 aastat.

Kui tõenäoliseks peate nn kontrollitud inflatsiooni (ca 10% aastas) eurotsoonis? Kas see võiks hoida eurotsooni lagunemast? Ma pean seda võrdlemisi tõenäoliseks. Sedamööda, kuidas selline inflatsioonitempo sööks aegamisi ära võlgade reaalväärtuse, võib see eurotsooni püsimisele tõepoolest ka kaasa aidata.

Siiski arvan, et tsoonisisesed pinged lahvatavad varem, kui inflatsioon appi jõuab. Pealegi on kord juba pudelist välja pääsenud inflatsiooni üsna keeruline kontrollida. Kui inflatsiooniootused on juba valla pääsenud, võib hinnatõus kiiresti üles söösta ja tekitada uusi ettenägematuid probleeme.

Aivar Rehe kirjutab, et "laenates 1 euro, pead suutma osta ka 1 euro hoiust". Kas see tähendab perspektiivset üleminekut täisreservpangandusele? Osalise reserviga pangandusest loobumine on ebatõenäoline, mis ei tähenda aga, et pangad ei üritaks oma laenude/hoiuste suhteid kuidagi maapinnale lähemale tuua. Eriti just Euroopa ääremaadel on see ilmselt üks järgmiste aastate peateemasid.

Kirjutate, et eurotsoon on sarnane kullastandardiga. Tõelises kullastandardis keskpank teatavasti puudub. Kas Teie arvates Euroopa Keskpank pigem toetab kui takistab rahasüsteemi toimimist eurotsoonis? Kullastandardil on mitu vormi. Kuldmündistandardis (nn tõelises kullastandardis) pole keskpanga järele tõepoolest vajadust, kulladeviisistandardi ja osalise reserviga pangandussüsteemi korral on erinevused pigem baasraha tekkemehhanismis kui kusagil mujal.

Et eurotsoonis on osalise reserviga pangandussüsteem, siis pole keskpangast pääsu. Küsimus on siin pigem selles, et EKP ei taha endale tingimusteta võtta viimase instantsi laenuandja rolli. Põhjused on teadagi kreeditor- ja deebitorriikide suhetes.

Kas olete ise ka kunagi ostnud või kaalunud kulla ostmist? Ei ole kunagi ostnud. Kaalunud olen küll, aga minu jooksvad kulutused on siiani kandnud hoolt selle eest, et ma pole kavatsusest veel kaugemale jõudnud.

Kas näete praeguse kriisi põhjust ka vigases euro arhitektuuris, sest USAs ja Jaapanis taolist võlakriisi pole? Põhjuseid on kindlasti mitmeid, aga vigane arhitektuur on neist ilmselt üks olulisemaid. See süsteem sai lihtsalt liiga jäik ja nüüd ähvardab selle võimalik plahvatus ära pühkida väga olulised viimase poolesaja aasta saavutused: eelkõige inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise.

Millisele ajahorisondile keskpanga rahatrüki paigutaksite ja milline võiks näha välja praegusest tunduvalt kõrgemas inflatsioonilises keskkonnas Eestis keskmist palka saava inimese argipäev? Kas 3-5 aasta perspektiivis võib realiseeruda ka sõda? Inflatsiooniline stsenaarium võib käivituda 2-3 aasta perspektiivis. Inflatsioon on sisuliselt maks ja inimeste võime ennast selle eest kaitsta on erinev, ka inimeste argipäevad on inflatsiooni tingimustes kaunikesti erinevad.

Ressursside nappus on pidev, ometi ei sõdi inimesed kogu aeg. Sõja tõenäosus on aga viimastel aastatel selgelt tõusnud. Suurimad vastasseisud on ikka seal, kus nad on alati olnud: India-Pakistan, Hiina-India, Iisrael-Pärsia. Kui nüüd esialgu kodust kaugemal ringi vaadata.

Kui palju erinevusi või sarnasusi näete Monty Pythoni ning Merkozy Rändtsirkuse huumorisoontes? Monty Pythoni pärandi olen ma tõepoolest hoolega läbi töötanud ja see võimaldab päevauudiste pealt palju aega kokku hoida: "Good evening. Here is the news for Wombats."

Eesti suuremate eksportööride sekka kuuluvad Valmos ja Bellus Furniture jagavad Pajula optmistlikumat tulevikuootust.

"Ma näen turgudel langust, aga ma ei ole seda ettevõtte eelarvesse sisse planeerinud. Võitleme selle nimel, et meie eelarve jääks stabiilseks," ütles spoonitootja Valmos OÜ juht Heiki Vahermets.

"Meil on eksport kogu aeg suhteliselt stabiilne olnud," rääkis pehme mööbli tootja Bellus Furniture'i tegevjuht Urmas Aun. "Ehk oleme järgmisel aastal tõusuteel, kuna oleme uusi turge vallutamas ja otsimas. Tegutseme aktiivselt tõusu suunas, langust ei tohi eesmärgiks võtta." Auni sõnul polnud Belluse jaoks ka esimene kriis väga valus. "Mõne protsendi küll kukkusime, kuid me sattusime just sellesse aega nagu praegugi, et me otsisime ka siis uusi turge ja ka leidsime neid," ütles Aun.

"Uued turud täitsid teiste maade miinused ära. Optimism peab olema, teistmoodi kapitalismis edasi ei liigu," lisas ta.

Me üritame omas sektoris endale kättevõidetud turge hoida vähemalt samal tasemel. Näen turgude kukkumist, kuid selleks tuleb teha nii hinna kui ka efektiivsusega tööd ja olla konkurentsis. Tõusu ei näe ma mitte mingil juhul, pigem näengi turgude kokkutõmbumist ka enda sektoris. Esimeses kriisis meie eksport ei kukkunud, pigem oleme suutnud oma mahtu kasvatada - meil ei ole kriisi üldse olnud. Me oleme suutnud aasta-aastalt oma ettevõtet järjest efektiivsemaks lihvida ja enda toodangu mahtusid tõsta, nüüd me oleme jõudnud täisvõimsuse peale. Ma näen turgudel langust, aga ma ei ole seda ettevõtte eelarvesse sisse planeerinud. Võitleme selle nimel, et meie eelarve jääks stabiilseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing