Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti reisija ootab rummu

Erik Sakkov 24. november 2011, 00:00

Tahame lennata igale poole, otse ja sageli, suurtel kiirustel ning hulgakaupa. Eestil on Euroopa riikidest suurim majanduskasv ja väikseim riigivõlg. Ühes asjas oleme Euroopas veel esirinnas - selle aasta tulemuste järgi oleme kõige kiirema kasvuga lennundusriik Euroopas. Aga arenguruumi jagub - Eestis on elaniku kohta ainult natuke enam kui 1 lennureisija, Lätis ligi 2 ning Soomes 2,4 lennureisijat. Riigi arengudokumendid rõhutavad viletsaid lennuühendusi Tallinnas Eesti kõige suurema nõrkusena.

Unistus rummust Tallinnas on teostatav. Väike selgitus sõnale "rumm". Inglise keeles on see hub, aga võiksime omavahel selle "haabi" asemel kasutada eestikeelset sõna. Kodarad oleksid lennuliinid, rumm oleks lennujaam, kus lennuliinid kokku saavad. Suured rahvusvahelised kompaniid avavad siin lennuliine peamiselt selleks, et vedada reisijaid oma kodurummust (ehk kodulennujaamast) algavatele jätkulendudele. Meie aga unistame, et saaksime Tallinnast aastaringselt otse lennata vähemalt 30 tähtsamasse sihtkohta, vähemalt kaks korda päevas ja seda kõike soodsa hinna eest ka!

Niisiis, käised üles ja oma rummu rajama! See julge unistus on igati teostatav, kui Tallinna Lennujaama läbivate reisijate arv tõuseb. Mõistagi ei saa see tulla vaid Eesti inimeste reisipanusest. Nende numbrite saavutamiseks peame Eesti piltlikult öeldes suuremaks kasvatama ning Eesti asukoha, st logistilised ja geograafilised eelised, Eesti inimesi teenima panema. Tuleb tõsiselt panustada transiitreisijate arvu suurendamisesse ehk rummu rajamisse Tallinna Lennujaamas. Pikaajaliste prognooside kohaselt teenindab Tallinna Lennujaam 2015. aastal 3,3 ja 2030. aastal 5,5 miljonit reisijat ning selle unistuse täitmine eeldab tihedat partnerlust rahvusliku lennufirmaga - rummu rajamist Tallinna Estonian Airi poolt.

Abi naabrilt. Eestlaste jaoks oluliste sihtkohtade arvu saab suurendada ainult siis, kui naaberriikide reisijad hakkavad Tallinna ümberistumisjaamana kasutama. Arvestades, et Tallinn asub mitme omavahel konkureeriva regionaalse rummu vahel, saame transiitreisijate arvu suurendada avades lennuliine Euroopa või Skandinaavia vähemtuntud linnadesse. Näitena võib tuua Trondheimi, Jyväskylä või mõne teise Soome väikelinna, kus reisijatele pakutakse alternatiivina võimalust lennata läbi Tallinna.

Kui sellisel moel kasvatada piisavalt lai lennuvõrgustik, toob see meile Tallinnasse suurema hulga reisijaid ja see omakorda võimaldab eestlastel reisida näiteks Brüsselisse, Amsterdami või Viini soodsamalt ja tihedamalt. Näiteks Trondheimi liini lisamine, õigemini sealt norrakate Tallinnasse ette vedamine aitas Estonian Airil lisada sagedusi Amsterdami, Brüsselisse, Stockholmi, Kiievisse, Peterburi, Moskvasse ja Vilniusesse. Nii see käibki ja nii lihtne see ongi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:07
Otsi:

Ava täpsem otsing