Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas käituda läbiotsimisel?
"Esimene soovitus on muidugi, et ajage oma äri nii, et ei tulegi läbiotsimist," ütles Luude ja lisas, et kui siiski läbiotsimiseks läheb, tasub arvestada, et läbiotsijatel on väga suured õigused. "Nad võivad ka veoauto maja ette ajada ja maja tühjaks tassida, ilma et liiga palju aru peaks andma, miks nad ühe või teise asja kaasa otsustavad võtta." Luude sõnul tasub mõelda, mis saab siis, kui sinu ettevõtte serverid kaasa viiakse, kuidas sellisel juhul edasi tegutseda, millised on varuvõimalused, et oma IT-süsteemid töös hoida.
Koostöö teeb asja lihtsamaks. Veolia juht rääkis, et tema kogemus näitas, et kui teha uurimisorganitega koostööd ja olla avatud, on ka ametnikud mõistvad. Näiteks lubatakse teha kaasaviidavatest dokumentidest varukoopiaid, ei võeta kaasa kõiki arvuteid, vaid kopeeritakse uurimiseks arvutite sisu.
Läbiotsimise järel pöörati Veolias eelkõige tähelepanu inimeste koolitamisele, et nad oskaksid töötada nii, et läbiotsijatega kokkupuutumist ei tuleks, mõeldi ka teavitamisliinidele ehk keda läbiotsimise korral teavitada.
Nn piimakartelli kahtluse tõttu läbiotsimise üle elanud Selveri juht Andres Heinver vastas napilt, et nende juures toimunud läbiotsimine oli ootamatu, aga viisakas. Temagi soovitas ettevõtetel ajada oma äri nii, et läbiotsimist ette ei tulekski. Mitmed tuntud ettevõtete juhid aga keeldusid oma kogemusest rääkimast.
Ettevõtjad ei tea oma õigusi. Soraineni vandeadvokaadi ja partneri Kaupo Lepasepa sõnul on ettevõtete suurim probleem see, et puudub kriisikava ja ettevalmistus läbiotsimiseks. "Ei teata oma õigusi ja kohustusi läbiotsimise korral ja see võib tekitada kahte sorti probleeme - kas jagad liiga heldekäeliselt informatsiooni, hakates end süüstama, ja teed endale liiga. Kui oled liiga karm, võid tekitada asjatu konflikti, mis võib edasisele menetlusele negatiivse pitseri jätta."
Lepasepp soovitab ettevõtetel mõelda, milliseid dokumente ja kui kaua säilitada vaja on. "Praegu on levinumad kartellid - me nimetame neid ajaloolisteks kartellideks -, kus probleeme hakkavad tekitama ajaloolised dokumendid."
Konkurentsisüütegudes on läbiotsimine kõige levinum uurimistoiming. Kuivõrd läbiotsimine häirib paratamatult ettevõtte tavapärast tegevust, on eelkõige äriühingu huvides taastada võimalikult kiiresti igapäevane töökorraldus.
Uurimisasutus ootab äriühingu personalilt võimalikult kiiresti pädevate isikute kohale saabumist ning seejärel pärast läbiotsimismäärusega tutvumist vabatahtlikult määruses nimetatud dokumentide väljaandmist ja teabekandjatele juurdepääsu tagamist. Oleks soovitatav juba eelnevalt määrata kindlad isikud, kellele teaksid ettevõtte töötajad teatada uurimisasutuse ametnike saabumisest. Läbiotsimismääruses nimetatud dokumentide vabatahtliku väljaandmise korral on võimalik vältida sisulise ja paraku küllaltki kauakestva läbiotsimise alustamist.
Kindlasti ei tohiks hakata takistama menetlejate juurdepääsu erinevatele dokumentidele või andmekandjatele ja lühinägelik ning mittesoovitatav on hakata uurimisasutuse ametnike saabudes võimaliku negatiivse tulevikustsenaariumi kartuses kõrvaldama võimalikke tõendeid (hävitama dokumente, kustutama elektronkirju vms). Selline pahatahtlik tegevus enamasti tulu ei too, vaid pigem heidab negatiivset varju kogu ettevõttele, kuna sageli on erinevad elektroonilised teabekandjad ja failid hiljem taastatavad.
Kokkuvõtvalt tuleb uurimistoimingu läbiviimisel täita uurimisasutuse ametnike korraldusi, soovitatav on käituda heatahtlikult ning osutada igakülgset kaasabi võimalikult kiire ja ressurssesäästva toimingu läbiviimise tagamiseks.
Samuti tuleb paratamatult aktsepteerida talumiskohustust erinevate andmekandjate (arvutid, serverid) kaasavõtmisel ja nendes sisalduva teabe kopeerimisel.