Vastutustundlikkus - võimalus olla parem

Küsimustele vastab ASi Swedbank jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juht Maris Ojamuru.

Mida tähendab teie ettevõtte jaoks vastutustundlik olemine? Vastutustundlikkus on osa meie väärtustest ja ärikultuurist, mis on muutnud meie organisatsiooni mõtte- ja tegutsemisviisi varasemast sügavamaks ja vaate pikaajalisemaks. Iga otsus mõjutab loodus-, majandus- või sotsiaalset keskkonda - peame olema teadlikud oma tegevuse mõjust ja suunama seda moel, mis toetaks ühiskonda, kus tegutseme.

Oleme võtnud vastutustundlikkuse - nüüdseks juba jätkusuutlikkuse - endale oluliseks valdkonnaks, millesse panustamine on saanud 2011. aastal veelgi strateegilisema suuna.

Üldise jätkusuutlikkuse poliitika kujundamise kõrval määrame kindlaks oma jätkusuutlikkuse positsiooni 2025. aastal ja selleni viivad tegevused.

Millised tegevused vastutustundlikkuse seisukohast kõige olulisemad on olnud? Kui rääkida aastatest 2010-2011, siis kõige olulisemaks oli see, et Swedbank läbis muutuse organisatsiooni juhtimise ja organisatsiooni ärikultuuri tasandil. 2010. aastal sai alguse ligi kaheaastane protsess, mis kujundas ümber ettevõtte visiooni, eesmärgid ja väärtused.

Arvesse võeti nii klientide kui ka oma töötajate arvamusi ja ootusi panga suhtes. Selle põhjal kujundati terve grupi väärtused ning eesmärgid. Ettevõtte ärikultuur on alus sellele, kuidas ta oma vastutustundlikkust väljendab. Uuendatud väärtused aitavad meil olla enamat kui vaid pank.

2011. aastal kinnitasime ka oma käitumispõhimõtted, mis loovad nii ettevõtte eesliini- kui ka tagatoatöötajatele arusaama, kuidas me oma igapäevast äritegevust korraldame ja teenust pakume. Ühtlasi oleme valmis saanud jätkusuutlikkuse poliitika, mis võtab kokku neli-viis aastat meie tegevust mõjutanud vastutustundlikkuse ja keskkonnamõjude hindamise poliitika.

2010. aastal loodi eraisikute rahaasjade teabekeskus, mille eesmärk on anda Eesti perekondadele häid majandamise ja rahakasutuse planeerimise oskusi pangast sõltumatult.

2011. aasta kõige olulisem fookus on kliendikesksus - kahe viimase aasta jooksul on protsessides toimunud hulk muutusi. Nii eesliini- kui ka tagatoatöötajad on läbinud koolitusi, kuidas kliendikesksust igapäevakäitumises arvestada. Samuti hakkasime monitoorima, kas meie sõnumid, mida välja anname, on üldised ja ettevõtte huvidest lähtuvad või arvestavad kliendi huve.

Panustame palju ka kogukonna arengusse: 2010. aastal asutasime koostöös Hollandi heategevusfondiga toidupanga, soovides vältida raiskamist ja toetada inimesi, kes toime ei tule.

Meie toetustegevuse keskmes on ettevõtlikkuse edendamine noorte seas. Sinna kuulub nii projekt "Tähed särama", mis sai ümber korraldatud, kui ka Junior Achievementiga koostöö alustamine.

Internetipanka lõime annetuskeskkonna, et aidata edendada annetuskultuuri Eestis. Kogu meie kogukonda panustamist iseloomustab viimased seitse-kaheksa aastat see, et me ei toeta lihtsalt rahaga, vaid aitame kaasa probleemi lahendamisel, alustades sellest, et suuname oma töötajaid vabatahtlikeks ja aitame organisatsioonide strateegilisi eesmärke planeerida, et raha, millega neid toetame, saaks efektiivselt kasutatud.

Oleme üle vaadanud põhimõtted, kuidas vabatahtlikku tegevust oma organisatsioonis toetame, et sellel oleks kindel süsteem ja eesmärgid. Oluline on, et toetus oleks strateegiline - see toob ühiskonda püsivad ja positiivsed muutused.

Vähem tähtis ei ole ka see, et soovime vastutustundliku ettevõtluse mõtteviisi arendada ettevõtteväliselt. 2010. aastal kutsusime koostöös CSR foorumi ja paari teise aktiivse ettevõttega ellu ettevõtete mõttekoja, kus Eesti ettevõtjad saavad koguda inspiratsiooni ja informatsiooni firmadelt, kes vastutustundlikkuse maastikul juba tegutsevad.

Kas seda peetakse iseenesestmõistetavaks või osatakse hinnata ja kas pahameel näiteks teenustasude suhtes ei kaalu vahel vastutustundlikku tegevust kliendi jaoks üles? Oleneb, kui aktiivselt ettevõte sellest ise räägib. Oleme võtnud suhteliselt tagasihoidliku hoiaku - enne teeme ja siis räägime.

Vastutustundliku tegevuse kommunikatsioon on väga peen teadus. Sellest on vaja rääkida, aga kindlasti ei tohi sellega üle pingutada. Loodame, et meie tegevus jõuab inimeste ja partneriteni tegevuse enda kaudu. Näiteks klienditeeninduses on hakatud tajuma, kuivõrd palju me seda väärtustame.

Tähtis pole rääkida, mida sa oma teenitud rahaga peale hakkad, vaid kuidas sa seda raha teenid.

Mis töötajate jaoks vastutustundlikkuse juures kõige positiivsem on? See annab töötajale tunde, et ta on mitmekülgne inimene.

Pakutavaid variante on palju, alustades sellest, et loome võimaluse kodus kasutamata jäänud asjad uuskasutuskeskusesse ja toidupakid toidupangale viia, ning lõpetades sellega, et pakume töötajatele mitmesuguseid viise oma erialaseid teadmisi kodanikuühenduste toetuseks jagada.

Võimalus olla hea inimene on tehtud lihtsaks ja kättesaadavaks.