Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soome mustas nimekirjas peamiselt Eesti firmad

Olga Ishtshenko 29. november 2011, 00:00

Soome ametiühingud tunnistavad, et on oma taktikat agressiivsemaks muutnud, kirjutas Äripäeva venekeelne majandusleht Delovõje Vedomosti. Soome Elektrike Ametiühingu esindaja Hannu Helmineni sõnul püüdsid nad varem lahendada probleeme läbirääkimiste teel, kuid alati see ei õnnestunud. "Nüüd katsetame teisi meetmeid. Näiteks blokeerime selliste ettevõtete tegevuse Soomes," rääkis Helminen.

Tema sõnul hoiatatakse tavaliselt ettevõtet blokaadist ette. Eesti ettevõtete juhtide väitel täidetakse seda reeglit harva.

Elektrifirma Hedengren Eesti ASi juhatuse liikme Jaan Teesalu sõnul kanti nende ettevõte musta nimekirja enne, kui mingeid nõudeid esitati. "Alles seejärel küsiti dokumente, sh palgalehti. Esitasime kõik dokumendid, kuid menetlus venib ja aeg-ajalt küsivad nad uusi selgitusi. Kõik on väga vaenulik," rääkis Teesalu.

Tema arvates üritavad Soome ametiühingud neid turult välja tõrjuda. "Euroopa Liidu riigi jaoks on see ebasünnis tegevus. Meie maksame väärilist palka, tellijad on meiega rahul ja me võiks oma tegevust laiendada. Teine asi, kas meie tahame edaspidi nii vaenulike inimestega koos töötada. Tervis on meile kallim," märkis ta.

Kahel töölisel oli rinnasilt puudu. 2009. aastal musta nimekirja sattunud Unimaster ASi juhatuse liige Ants Grauberg rääkis, et samal päeval, kui ettevõte oli kantud musta nimekirja, püüdsid nad välja uurida, milles asi. Otsuse eest vastutav isik oli aga puhkusele läinud, selgitusi võis saada alles pärast tema naasmist. "Järgmisel päeval blokeerisid ehitajate ametiühingu aktivistid töö objektil, ähvardades blokeerida peatöövõtja töö ka teistel objektidel. Olime sunnitud kiiruga tegema uue firma ja vormistama hunniku uusi pabereid," meenutab Grauberg. Hiljem selgus, et asi oli kahes töölises, kes ei kandnud rinnasilti. "Pärast seda juhtumit me lahkusime Soomest," ütles ta.

Stabil Project OÜ juhatuse liikme Toomas Kuke sõnul sattus nende ettevõte nimekirja pärast seda, kui Soome omanik jättis töölistele palga maksmata. "Tean teisigi selliseid näiteid. Kuigi ega ka meie kaasmaalased patuta ole. Võtavad suured projektid ette, ajavad raha kokku, aga kui maksuamet või ametiühing hakkab norima, jätavad objekti pooleli, lasevad töölised lahti, registreerivad uue firma ja hakkavad otsast peale," rääkis Kukk.

Ühe musta nimekirja sattunud ettevõtja sõnul on kõiki ametiühingu esitatud nõudeid võimatu täita. "Elektrikute ametiühingu kollektiivlepingu nõudeid on 170 lehte ning need on soome keeles," lisas ta. Tema sõnul püüab ametiühing kogu aeg töös mingeid vigu leida. Nad ei kavatse aidata või nõustada, ei seleta, mida tuleb parandada.

Võõrtöölisi palkav Soomes tegutsev ettevõte peab peale palga, mis ei tohi olla alla miinimummäära, maksma talle päeva- ja lähetusraha, kompenseerima sõidu- ja elamiskulud. Seega ületavad välisfirmade kulutused Soome firmade kulutusi, mis vähendab esimeste konkurentsivõimet.

Firma pigistatakse rahast tühjaks. "Ma maksan makse nii Eestis kui ka Soomes. Absurdne on nõuda minult sama mis Soome tööandjatelt! Soome ametiühingud teevad kõik, et Eesti ettevõtted Soome turult välja tõrjuda," on veendunud Alnar Järvi OÜ juhatuse liige Alnar Järvi. Tema sõnul maksis ta 2007. aastal töölistele 12,50 eurot tunnis, tasus nende praamipiletid ja elamise Helsingi kesklinnas. "Kui ma oleksin sunnitud neile veel lähetusraha maksma, oleksin pidanud vähendama nende tasu 7 euroni tunnis, aga see on alla miinimumi. Kuid ametiühing nõudis, et teeksin seda tagantjärele, mis käis mulle üle jõu. Eesti ettevõtted Soomes ei teeni nii palju, et veel neid kulutusi ka kanda," seletas Järvi.

"Praegu mul probleeme ei ole, asjad edenevad hästi. Kui sa tahad ja oskad töötada, vaatavad inimesed sinu nimele mustas nimekirjas läbi sõrmede," kommenteeris Järvi. "Ametiühingu jaoks on esikohal Eesti firmade väljasöömine Soomest, kuid nad võitlevad tuuleveskitega."

Soome Ehitajate Ametiühingu ametliku esindaja Valeri Niemenmaa sõnul on kontrollimise alus tööliste või töövõtjate infomatsioon. "Alguses teeme kindlaks, et kollektiivlepingu tingimused olid tõepoolest rikutud. Vestleme tööandjaga, töötajatega, palume näidata dokumente. Kui informatsioon leiab kinnitust, teeme kirjaliku ettekirjutuse. Ning alles siis, kui ettevõte ei täida nõudeid, viime ta musta nimekirja ja kuulutame välja blokaadi," seletas ta. Niemenmaa kinnitas, et kui ettevõte kõrvaldab vead ja esitab tõendid, võetakse blokaad maha. "Praegu on eestlased hakanud registreerima firmasid Soomes, kuid üldpilti see ei muuda. Suurem osa tänavu nimekirja sattunud Soome ettevõtetest olid eestlaste loodud," märkis ta.

Suhtlemisel ametiühinguga oli mul tunne, et kohe-kohe suunatakse laualamp silma. Tõeline ülekuulamine.

Mulle öeldi, et ametiühing ei ole põhimõtteliselt eestlaste vastu turul, kuid sealjuures oli vestluse käigus tõstatatud töötute soomlaste teema.

Ametiühing nõudis, et peale palkade maksaksime töötajatele lähetusraha, millelt peab veel Eestis maksud ära maksta.

Nende nõuete täitmine teeb Eesti ettevõtted konkurentsivõimetuks Soome turul. Seetõttu meie enam Soome turul ei tegutse.

Kahtlemata kaitsevad ametiühingud oma siseturgu. Eestiga lepivad nad kui odava tööjõu riigiga, aga ausalt tegutsevaid ettevõtteid püüavad nad mustata ja hävitada. Meie täitsime kõik ametiühingu nõuded ning meile ei ole mingit ettekirjutust tehtud. Ilmselt oli asi konkurentide kaebustes.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2011, 09:04
Otsi:

Ava täpsem otsing