Spiegel: parem õudne lõpp ehk Saksamaa lahkub eurotsoonist

Majandusajaloolane Hans-Joachim Voth ennustab, et eurol ei ole enam pikka iga. Tark oleks Vothi arvates, kui majanduslikult tugevad riigid nagu Saksamaa rahaliidust välja astuksid. Kuidas võiks Saksamaa lahkumine euroalalt praktiliselt välja näha? Voth ütleb, et eesseisvad jõulud oleksid hea aeg, kuna turge tuleb üllatada.

Majandusprofessor Dirk Meyer on  samuti veendunud, et Saksamaa peaks euroalast lahkuma nii kiiresti kui võimalik. Tema arvates näeks asi välja nii, et valitsus võtab ühel nädalavahetusel vastu otsuse, et ühel esmaspäeval ehk „päeval X“ jääksid pangad suletuks. Teisipäeval alustaksid pangad oma klientide rahatähtede tembeldamist võltsimiskindla magnetilise tindiga. Riigipiiril ja kapitaliliikluses hoolitsetaks selle eest, et välismaalased ei tooks raha Saksamaale sisse, et seda seal tembeldada lasta. Tembeldamata eurod devalveeruksid.

Kaks kuud pärast päeva X lahkuks Saksamaa euroalalt ning viiks sisse uuesti oma raha. Kõik pangakontod ja pankade bilansid arvestataks ümber uude rahasse. Raha vahetada võiksid kõik isikud ja firmad, kes Saksamaal elavad või mille peakorter on Saksamaal. Kuni trükitaks uusi rahasid ja neid laiali jagataks, läheks aasta või rohkem. Selle ajani oleks ringluses tembeldatud eurod. Meyeri hinnangul oleks uus valuuta euro suhtes kuni 25 protsenti kallim.

Selline kava oleks kahjulik eksportivatele firmadele, pankadele ja kindlustustele. Operatsiooni rahvamajanduslik kulu oleks Meyeri arvates 250 kuni 340 miljardit eurot. Samas, kui Saksamaa jääks edasi eurotsooni, läheks see igal aastal saksa maksumaksjale maksma 80 miljardit eurot.

„Kui langeb euro, langeb ka Euroopa,“ on öelnud Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes on vaatamata kõikvõimalikele mustadele stsenaariumidele võtnud oma eesmärgiks euro säilitamise. Peaks ta selle juurde jääma, kirjutab Spiegel, siis peab Merkel loobuma oma senistest veendumustest: et rahaliit ei ole võlaliit ja et eurot ei tohi kaitsta rahatrükimasinaga.

Autor: Katri Soe-Surén