Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EKSPORT: Küprose kaudu Venemaale ja Ukrainasse

Sirje Rank 30. november 2011, 00:00

Maksupõhjustest tõstab Koper esile ettevõtte tulumaksu, mis Küprosel on jätkuvalt Euroopa madalaim, 10 protsenti. Seda määra ei muuda ka majandusele rasketel aegadel käivitatud valitsuse säästukava, mis näeb riigi rahanduse korrastamiseks ette nii kulukärped kui ka maksutõusud.

Teiseks on Küprosel väga soodne valdusfirmade maksusüsteem. "Me ei maksusta valdusfirmade saadud dividende ja kasumeid, mis saadud aktsiate müügist," rääkis Koper.

Piltlikult tähendab see, et kui Küprose firma müüb näiteks Venemaal või Lätis oma tütarfirma, siis teenitud tulult maksu ei võeta. Eesti firmana tuleks mõnes muus riigis teenitud tulult maksta 21% maksuks ära.

Lisaks on Küprosel rea riikidega sõlmitud Eestist paremate tingimustega lepingud topeltmaksustamise vältimiseks. Näiteks Venemaaga, kellega Eestil pole poliitilistel põhjustel üldse taolist lepingut.

Soodne leping võib muutuda. "Ukrainaga on Küprosel praegu parim maksuleping," lausus Koper, mööndes, et väga soodne keskkond ilmselt väga pikalt kestma ei jää. Ukraina ametnikele pole suur investeeringute maht Küproselt ja suur raha väljavool Küprosele samuti märkamatuks jäänud ning soovides "pirukast suuremat tükki", on juba kolm aastat peetud kõnelusi kehtiva lepingu muutmiseks.

Et aga maksuteema pole Ukraina valitsusele praegu prioriteet, on parlamendis toetuse saanud eelnõu toppama jäänud. Kõnelused jätkuvad ning oodata on, et tulevikus hakkab dividendidele kehtima 5%-line ning intressimaksetele 2%-line maks. "Ilmselgelt püüab Küpros säilitada oma parimad tingimused," ütles Koper.

Küprost kasutatakse järjest enam ka Indiasse investeerimiseks ning siingi on oluline põhjus soodne maksuleping. Geograafiliselt asukohalt sobib riik platsdarmiks äritegevusele Lähis-Idas või Aafrikas. Ning äritegemise kulud on Küprosel madalamad kui Luksemburgis või Suurbritannias.

Küprose kaudu Venemaa ja Ukrainaga äritegemisele aitab kaasa seegi, et Küprose jurisdiktsioon, mis toetub Suurbritannia tavaõigusele, on Vene ja Ukraina ärimeestele hästi tuttav. Ning üldine ärikeskkond on neile sõbralikum ja avatum kui Lääne-Euroopas, kus suhtumine Ida-Euroopa ärimeestesse on sageli negatiivne.

Küprose kaudu äri tegemisel on samas oma miinused. Vähe oluline pole geograafiline asend, mis jääb Eestist kaugele. Küprosel firma omamiseks peab seda reaalselt Küproselt juhtima, üksi fassaadi loomisest ei piisa. Nii tuleb olulisi otsuseid teha kohapeal ning koosolekute toimumine ka dokumenteerida, räägib Koper.

Börs on tilluke. Kindlasti on firma asutamiseks paremaid paiku - Hollandis, Luksemburgis -, kui soovitakse kapitaliturgudelt raha kaasata. Küprose börsi nimetab Koper selle väiksuse tõttu Miki-Hiire börsiks.

Ning jätkuvalt on Küprosele koormaks kehv renomee. Viimased 6-7 aastat on Küpros olnud OECD riikide valges nimekirjas. Need riigid on nõustunud tegema koostööd maksustamisest kõrvalehoidmise vältimiseks. Koperi sõnul peab ta aga ikka veel klientidele selgitama, kuidas Serbia diktaator Slobodan Milosevitš sai 1993. aastal rahalennukiga Küprosel maanduda ja raha panka viia.

Küpros järgib OECD ja ELi nõudmisi, et tagada äritegevuse läbipaistvus. Samas möönab Koper, et seni, kuni maksuinfo jagamine riikide vahel piirdub üksnes infoga, mida osatakse küsida, on maksuparadiisidega võitlemine tühi meediamull.

Käibemaks tõuseb. Küpros pole ka pääsenud võlakriisi tõmbetuultest - riigi pangad on andnud Kreekale suuri laene. Riigi rahanduse tugevdamiseks tõstab Küpros makse, kuid eelkõige puudutab see käibemaksu, mis kerkib ELi madalaimalt 15% tasemelt tulevast aastast 17%-le, jäädes ikkagi ELi madalamate sekka. Samuti tõuseb veidi üksikisiku tulumaks.

"Arvestades aga seda, kui tähtis on rahvusvaheliste finantsteenuste sektor riigi majandusele, teeb valitsus kõik selleks, et säästumeetmed seda sektorit ei puudutaks," räägib Koper.

Küll aga on täiendava tulu saamiseks kehtestatud iga-aastane 350 euro suurune makse kõigile äriregistrisse kantud firmadele. Riigile on see oluline tuluallikas, 800 000 elanikuga riigis on firmasid üle 250 000. Samas pole summa Koperi sõnul nii suur, et sunniks Küproselt ära kolima või jätma firma registreerimata.

Tugilaenu saab Küpros aga ilmselt hoopis Venemaalt, millel on Küprosel suured ärihuvid.

Lisaks uuritakse Küprose vetes praegu võimalikku suurt gaasimaardlat, mis aitaks katta märkimisväärse osa Euroopa gaasivajadusest. Sealgi on Venemaa jaoks oluline kohal olla.

Selle aasta juuni lõpu seisuga oli Küprosele otseinvesteeringuid teinud Eesti ettevõtteid 19, mis on iseenesest väike arv. Poole miljardi euro väärtuses ehk ligikaudu 90 protsenti kogusummast oli investeeringuid veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtetel.

Küproselt Eestisse tulnud investeeringud ei olnud nii kontsentreerunud. Arvuliselt oli kõige rohkem otseinvesteeringuettevõtteid hulgi- ja jaekaubanduses, aga summaliselt oli tähtsaim töötlev tööstus (0,1 miljardit eurot ehk umbes 1/3 kogusummast).

Küproselt Eestisse liikuvate investeeringute puhul on tegelikult vahendeid kontrollivad isikud sageli teistest riikidest, näiteks kasutavad seda kanalit aktiivselt Venemaa investorid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2011, 09:04
Otsi:

Ava täpsem otsing