Gaasivõrgu lahutamise soov kinnistub

Elering avaldas eile Eesti gaasituru uuringu, mille tutvustuses ütleb ettevõtte juht Taavi Veskimägi, et gaasitorude ja tootja ning müüja lahutamises on Eestile antud erand. Gaasitorusid ei pea Eesti Gaasist lahutama, kuid Eesti tahaks seda teiste Euroopa riikidega sarnanemiseks ja oma Venemaa-sõltumatuse suurendamiseks teha.

Veskimägi sõnul kirjutas ametis olev koalitsioon Eesti Gaasi torude äravõtmise koalitsioonilepingusse. "Globaalsel gaasiturul on toimunud olulised muutused, mis nii gaasi hinna kui ka varustuskindluse seisukohalt teevad gaasituru arendamise varasemast hulga atraktiivsemaks," selgitas Veskimägi.

Vahet pole, kelle käes on gaasivõrk. Veskimägi märkis, et gaasivõrgu omanikule makstav tasu sisaldub juba praegugi tarbijate gaasi arvel, seda võrguteenuse hinnana, mille kinnitab konkurentsiamet. "Selles mõttes ei tohiks olla vahet, kelle käes on gaasivõrk - võrguteenuse hind on ikka sama," sõnas Veskimägi.

Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul toob omandi lahutamine ja turu liberaliseerimine reeglina kaasa hinnatõusu. "Ka Eleringi eraldamise järel Eesti Energiast on elektri- ja võrguteenusehinnad Eestis tõusnud," meenutas Kotov.

Kotovi hinnangul on praegu vara prognoosida torustike müügitehingu hinda ning öelda, kes võiks olla võimalik ostja, kuna maagaasiseadust alles tehakse. Uus seadus ei plaani torude riigistamist, täpsustas ta.

Kotovi hinnangul on Eesti väike kõikide turgude mõttes. "See on kindlasti ka üks põhjus, miks ei ole keegi siiani tulnud Eesti Gaasi ja Gazpromiga konkureerima," ütles Kotov.

Torude läbilaskevõimet vaja suurendada. Lisaks uutele impordikanalitele on vaja investeerida veel kas veeldatud gaasi terminali või Leedu-Poola ühendusse ning suurendada olemasolevate torude läbilaskevõimet. "Seega on uuring toonud õigesti välja fakti, et turu suurendamisel on võtmeküsimus uute gaasi kasutusvaldkondade leidmine. Kindlasti oleme aga eriarvamusel, et tähtsaim eeltingimus on täielik omandiline lahutamine," ütles Kotov.

Ta märkis, et ka praegu kehtivad Eesti seadused võimaldavad ükskõik kellel tuua riiki gaasi, rajada terminale, ehitada torustikke. "Ülekandetorustiku kuulumine Eesti Gaasile ei takista kedagi turul tegutsemast," lausus Kotov.

Kotovi andmetel võimaldab maagaasidirektiiv peale omandi täieliku lahutamise teisigi omandi lahutamise vorme, millest Pöyry uuringus ka juttu on ja seal soovitatakse. "On täiesti mõistlik kasutada sõltumatu ülekandesüsteemi operaatori (ITO) varianti, sest praegu on tururegulatsioonis liiga palju lahtisi küsimusi, mis gaasiettevõtete ja tarbijate tulevikku mõjutavad. ITO varianti kasutades saaks riik vajaliku kogemuse, mille põhjal gaasi- ja energiaturu edasise korralduse asjus otsuseid langetada," arutles Kotov.

Kotov tõdes, et praegu on veeldatud gaas (LNG) torugaasist kallim, kuid LNG-l on kindlasti potentsiaali meretranspordis, tipukoormuste katmisel ja varukütusena. "Arvestades aga, et energiakandjate hinnad maailmas kõiguvad, võib olukord tulevikus muutuda," sõnas ta.

Konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul on gaasitorude maksumuse hindamisel orientiiriks Eesti Gaasi põhivara bilansiline väärtus, mis möödunud aasta majandusaruande järgi läheneb kroonides 2 miljardile ning eurodes 120 miljonile.

Selliseid tehinguid on väga vähe tehtud, lausus Ots, täpsustades, et tegelik ostu-müügihind võib siiski kujuneda ka teistsuguseks, kuna seda mõjutavad nii turuolukord, gaasitorude tehniline seisukord kui ka läbirääkimised.

"Ütleme niimoodi, et torude eraldamine tekitab konkurentsi, seda pikas perspektiivis. Siin ei saa vaadata ühe päeva ega ühe kuu perspektiivis," vastas Ots küsimusele, kummal on õigus, kas Eleringi juhil Taavi Veskimägil, kes kinnitab, nagu vara lahutus gaasi hinda ei mõjuta, või Eesti Gaasi juhatuse liikmel Raul Kotovil, kelle väitel on infrastruktuuri eraldamine energiatootjast alati hindu tõstnud.

Ots ütles, et Euroopa Liidu direktiivi põhjal võib oletada, et torude uus omanik on Euroopa Liidust, sest torustike müümisel tuleb eelistada Euroopa Liidu ettevõtteid. Ehkki pole nõutud, et gaasitorud riigistataks, võib uueks omanikuks saada ka riik, kui valitsus niimoodi otsustab ning poliitikud riigieelarvest raha leiavad.

"Kui valitsus niimoodi otsustab, on see näiteks Elering," täpsustas ta.