'Oleme liiga väikesed'. Saksa rahandusminister tõrjub kriitikat

Samal ajal, kui kogu eurotsoon vaatab lootusrikkalt Saksamaa poole, et viimane astuks kiiresti jõulisi samme võlakriisi lahendamiseks, paistab Saksamaa rahandusministril olevat aega küll. Ta räägib Berliini akrediteeritud välispressi esindajatega üle tunni kestva kohtumise ajal poliitilisest rutiinist, mis peab euroala stabiliseerima. Mingitest ekstreemsetest sammudest olukorra kiireks lahendamiseks Saksamaa kuulda ei taha. Samuti ei kuule ajakirjanikud rahandusministri suust kordagi võimalusest, et euroala võiks kokku variseda.

Schäublel vihastab, kui ajakirjanikud üritavad kriisi võtmelahendusena näidata Saksamaad ja viimase otsuseid. Saksamaa ei taha vastutada teiste riikide vigade eest.

"Mulle tundub, et ma olen nagu tuletõrjuja, keda süütajad süüdistavad selles, et ta ikka ei ole veel suutnud tuld kustutada. Aga meie ei ole seda tulekahju põhjustanud," ärritub Schäuble. "Kuulen pidevalt teistest riikidest: "Me peame Berliini soove täitma!" Aga ei pea. Üldsegi mitte. Saksamaa, nagu kõik teisedki riigid, peab täitma ainult neid ülesandeid, mida me ise täita soovime. Ja ma ei näe põhjust, miks ma peaksin teistesse riikidesse saatma tänukirju selle eest, et nad on täitnud stabiilsuspaktis ettenähtud kohustusi, mille nad ise on endale võtnud."

Saksamaale heidetakse ette, et oma inflatsioonihirmuga ja kokkuhoiupoliitikaga viiakse Euroopa allakäiguni. "Saksamaa käes on taas kord relv kontinendi kollektiivseks enesetapuks," on öelnud Prantsusmaa presidendi eksnõunik Jacques Attal.

Saksamaalt nõutakse tegusid. Tuletõrjuja kujundit on kasutanud ka Prantsuse majandusleht La Tribune, kes on kirjutanud, et Saksamaa käitub kui tuletõrjuja, kes laseb majal maha põleda, selleks et näidata lastele, kui ohtlik on tikkudega mängimine.

"Ma ei karda Saksamaa võimu, pigem hakkan ma kartma Saksamaa mittetegutsemist," ütleb Poola välisminister Radoslaw Sikorski esmaspäeval Berliinis Saksamaa Välispoliitika Ühingus. Sikorski hinnangul on just Saksamaal eriti suur roll euro päästmisel ja Saksamaal oleks aeg tunnistada, et see riik on eurost suurim võitja. Poola välisministri sõnul pole Saksamaa sugugi vaid süütu kannataja teiste riikide laristamise tõttu, sest just Saksamaa rikkus esimesena stabiilsus- ja kasvupakti ning just Saksamaa pangad on vastutustundetult kokku ostnud riskantseid võlakirju.

Schäuble sõnul on aga praeguse kriisi põhiprobleem kommunikatsioonivigadest tulenev turgude, investorite ja kogu majanduse üha kasvav ebakindlus. "See on pidev spekulatsioonide, sõnumite, valesõnumite, sõnumite tagasivõtmise voog. Ma võiksin iga päev kaks tundi tegeleda tihtipeale vabalt improviseeritud sõnumite üle vihastamisega," kurdab Schäuble. Värskeim näide on samal päeval meediasse imbunud teade, nagu plaaniks Saksamaa sisse viia nn eliitvõlakirju ehk AAA-reitinguga riikide ühiseid võlakirju. Schäuble sõnul on selline uudis vaid üks järjekordne "vaba tõlgendus".

Kriis ei kesta enam kaua. "Euroopa eesmärk peab praegu olema stabiilse liidu loomine," kordab Schäuble Saksamaa seisukohta. Stabiilne liit tähendab toimivaid stabiilsusfonde (EFSF, ESM), stabiilsuspaktiga paikapandud eelarvedistsipliini, riigivõla langetamist 60 protsendile SKPst. Ning ei mingeid ühiseid euroala võlakirju, iga riik peab vastutama oma võlgade eest ise.

Euroala ühised võlakirjad ongi üks suur tüliõun, mille vastu Saksamaa põikpäiselt seisab. Itaalia, Prantsusmaa ja mitu teist riiki näevad nende käikulaskmist ainsa võlakriisi lahendusena. Euroopa Komisjon on koguni välja töötanud kolm võlakirjade kontseptsiooni. "Sel hetkel, kui teeme ühised võlakirjad, ilma et meil oleks paigas stabiilne liit, kaotavad kõik AAA-riigid oma tippreitingu. Ka Saksamaa on liiga väike selleks, et kanda kogu euroala võlakoormat. Seda meie majandus välja ei kannata," põhjendab Schäuble, miks ei ole praegu võimalik euroala ühiseid võlakirju turule tuua.

Iga diskussioon eurovõlakirjade üle praegu vähendab Schäuble sõnul võimalusi, et suudetakse langetada stabiilse liidu tekkeks vajalikud otsused. "Kõigepealt peab saama paika stabiilsusunioon ja alles siis saame näha, kas see toimib. Sellepärast tuleb toimetada õiges järjekorras ning neid debatte hakkame pidama hiljem ja mitte praegu," on Schäuble kõigutamatu.

Kui kaua eurokriis veel kestab? Kantsler Angela Merkel on pakkunud kriisi pikkuseks kümme aastat, rahandusminister Schäuble arvates on see aeg märgatavalt lühem. "Kriis eurotsoonis ei kesta kuigi kaua," ütleb Schäuble enesekindlalt. "Ma usun, et kui meil õnnestub finantsturgusid panna uskuma - mis meil, tõsi küll, veel ei ole õnnestunud - , et euro on pärast kriisi tugevam kui enne kriisi, siis on kõik korras." Schäublele teeb rohkem muret see, et kriis võib muuta oma suunda. Nimelt kui finantsturgude tähelepanu kandub eurolt üle probleemides USA-le, siis ei ole ka see maailmamajanduse jaoks "kuigi meeldiv olukord".

Euroopa peab leppima vähemaga. Konkurents 7 miljardi elanikuga maailmas muutub üha pingelisemaks, hoiatab Schäuble. "Me muutume ju kohe närviliseks, kui meie heaolu enam ei kasva. Aga perspektiiv, kui palju on meil kasvupotentsiaali, on palju väiksem võrreldes teiste riikidega, kus on palju suuremad kasvunumbrid kui Euroopas."

"Me ei tohi end illusioonidest petta lasta," ütleb Schäuble. "21. sajandi maailmas võib minna nii, et meie, eurooplased, peame end palju enam distsiplineerima hakkama. Meie ootused ei tohi olla liiga kõrged." Schäuble tuletab meelde, et toorainevarud muutuvad napimaks, samal ajal kui konkurents tööturul tiheneb. "Pidev konkurents heaolu pärast muutub intensiivsemaks ja see on üks põhjus, miks Euroopa ühtsus on olulisem kui kunagi varem." Ning lõpetuseks: "Meie ees seisavad suured ülesanded. Aga need ühiskonnad, mis ei näe enda ees enam ühtegi ülesannet, need on omadega läbi."

Autor: Katri Soe-Surén