Rajud löögid lõunas kajavad Eestisse

Käesolev kriis viitab, kuivõrd olulised võivad olla detailid - valitsemismentaliteedis, majandussuunitluses. Sest kui üldpildis võivadki Eesti ja Läti olla sarnased - geograafiline asend, ajalugu, kultuuriline lähendus jms -, on lähemal vaatlusel olukord väga erinev. Sellal, kui Eestis on kärpeteema vajunud minevikku ning Euroopa päästmine on seni pigem abstraktne, piirdudes poliitiliste avalduste ja rahaliste garantiidega, saab lõunanaaber ikka ja jälle rajusid lööke.

Poliitilistest erinevustest on viimasel ajal palju kirjutatud. Oligarhide ohvriks langenud Läti poliitika jõudis suvel uue tähiseni, kui president saatis parlamendi laiali ja kuulutas välja uued valimised. Nende tagajärgedest saab täpsemalt aimu alles mõne aja pärast.

Kuid tugevaid lööke sajab Läti kaela ka majanduses. Seni ainukesena Balti riikidest tuli Läti maksumaksjal päästa panka, kui Parex sattus raskustesse. Olulisuselt ja rahaliselt sama keerukaks on osutunud rahvusliku lennukompanii airBalticu päästmine. Kui Parexiga on jõutud mingi lahenduseni, siis airBalticus on seis endiselt ebaselge. Tõsi, ka Eesti pidi sisuliselt Estonian Airi päästma, ostes ta esiti välja ja pumbates sinna nüüd arenguks lisaraha.

Viimastel nädalatel puhkenud Leedu Snorase panga skandaal paneb järjekordse põntsu Läti majandusele ja maksumaksjale, kuna likvideerimisele läheb ka selle tütar ja ühtlasi Läti vanim pank Krajbanka. Jah, vastupidiselt Eestile ei osale Läti vähemalt praegu euro päästmises, kuid riigi päästmine on igapäevane.