Välkkauplemine on Euroopa, mitte Eesti probleem

Romet Kreek 30. november 2011, 00:00

"Välkkauplemine kätkeb endas ohtusid," ütles üleeile esimest korda Eestit külastanud sel aastal loodud Euroopa Väärtpaberijärelevalve juht Steven Maijoor, kes tormi trotsides Eestisse saabus. Kavas on tal külastada kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. "Mitte kõik tehingud ei lähe täitmisele, osa nendest tühistatakse kiiresti. See võib luua eksliku pildi."

Sisuliselt ujutab üks klient näiteks mingi aktsia tehingutellimustega üle. Need võivad olla eri hinnaga ja tingimuslikud. Näiteks, kui osa tellimusi on täidetud, tühistuvad teised. Või ei saavutata hinnataset ja tehingukorraldused tühistatakse. Probleemseks võib välkkauplemine saada seetõttu, et palju korraldusi tuleb lühikesel ajavahemikul. Olulisem on see, et kui suur osa korraldustest tühistatakse, võib see luua eksitava turuinformatsiooni teiste turuosaliste jaoks ning välistada ei saa ka tahtlikku manipuleerimist.

"Välkkauplemise kriitika peamine alus on investori ja kaupleja konflikt," ütles Nasdaq OMXi turujärelevalve juht Janno Saar tänavu esimesel poolaastal Postimehele. "Kui üks soovib teha soodsa hinnaga investeeringuid ja saada tulu eelkõige aktsia hinna tõusult, siis teiste prioriteet on teenida lühiajalistelt hinnamuutustelt. Börsi kohustus on tagada aus ja õiglane kauplemine ning sellest tulenevalt peavad järelevalveorganid leidma mõistliku tasakaalu huvigruppide soovide vahel."

Midagi prooviti ka Tallinnas. See tundub siiski suurte või vähemasti Eesti aktsiaturust suuremate turgude probleem. Maaklerid olid eri meelel selles, kas Tallinna börsil midagi sellelaadset toimub.

"Sellisel kujul nagu USA või Lääne-Euroopa turgudel välkkauplemist kindlasti ei toimu, Nordea välismaalastest klientidelt on paar korda tulnud välkkauplemisele viitavaid ordereid, kuid märkimisväärset mõju need turule pole avaldanud," ütles LHV Panga maaklerteenuse juht Alo Vallikivi. "Turg on niivõrd väike ja ebalikviidne, et sellisel kauplemisel ei ole siin mõtet."

Likviidsuse piiratus takistab. "Tallinna börsil välkkauplemist ei toimu ja põhjus on tegelikult lihtne - likviidsuse liiga madal tase," ütles Swedbanki Balti aktsiate vahenduse üksuse juht Andres Suimets. "Eks käivete paranemisega ja suuremate välismaiste maaklerfirmade lisandumisega meie börsile võib seda tekkida, aga praegu on seda raske näha."

Mis siin veel rääkida välkkauplemisest, kui üldse kauplemine on Tallinna börsil üsna kiratsev. Tehinguid tehakse, kuid käive on madal. Kuni eilseni oli kogu sel aastal Tallinna börsil tehtud kõigi aktsiatehingute käive 179,6 miljonit eurot. Võrdluseks, Nokia aktsia selle aasta keskmine päevakäive oli 162,8 miljonit eurot. Ehk siis meil tuleb peaaegu 11 kuuga sama suur käive, kui Nokia aktsial on tüüpiline ühe päeva käive. Tehinguid on seni sel aastal tehtud 79 154. Tehingute arvult oli börsil sel aastatuhandel parim aasta 2007, kui neid oli 142 919 (mullu 101 300). Käibelt oli parim 2005. aasta, kui see ulatus 1,936 miljardi euroni (mullu 243,3 miljonit ehk 87protsendine tipust kukkumine). Eks potentsiaalseid investoreid peletab hirm, et aasta-aastalt on üha kesisem aktsiavalik. Hansapank, Eesti Telekom, Norma - ja nimekirja võiks jätkata - on börsilt ära viidud.

Börsil napib ka tavatehinguid. Osa potentsiaalsest käibest on Tallinna börs kaotanud Kesk- ja Ida-Euroopa juhtivbörsile Varssavile, kus on rohkem maaklerfirmasid, ja kuhu on Eesti aktsiatest viinud Olympic EG ja Silvano FG tee. Kui kundel on valida, kas teha tehing suuremal ja likviidsemal aktsiaturul või väiksemal, kipub valik langema esimese kasuks. Mõningal määral võib tehinguid genereerida eraisikutest investorite tulumaksu edasilükkamise kohustus, kuid milline institutsionaalne investor paigutaks ebalikviidsele turule raha, kui ka üldine maailma majandusfoon halveneb. Loodetavasti majandus- ja börsiolud paranevad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2011, 09:04
Otsi:

Ava täpsem otsing