Firmajuhid: eurota me ei sure

Euroala lagunemine muutub järjest tõenäolisemaks, on sel nädalal kirjutanud pea kõik juhtivad meediaväljaanded. Uudisteagentuur Reuters ja ajaleht Financial Times küsitlesid firmajuhte, kas ja kuidas peaks euro kokkuvarisemiseks valmistuma. Arvamused on erinevad. Mõni firmajuht ütleb, et eriliselt valmistuda pole mõtet, kuna euroala lagunemise tagajärjed on niikuinii ettearvamatud. Teised jällegi koostavad riskistsenaariume, mõtlevad läbi uusi lepinguid ja hinnapoliitikat.

"Kui riigid eurost loobuvad, siis tähendab see nende raha tugevat devalveerimist, mille tulemusel omakorda muutuvad importkaubad oluliselt kallimaks," ütles alkoholikontserni Diageo Euroopa juht Andrew Morgan ajalehele Financial Times.

Taani ravimitootja Novo Nordiski juht Jesper Brandgaard ütles Reutersile: "On raske teha detailseid plaane, kuid me peame läbi mõtlema oma hinnastrateegia, juhul kui euro peaks äkki kaduma."

Kollapsit eriti ei usuta. Brandgaard, nagu ka paljud teised Reutersi küsitletud Euroopa, USA ja Aasia äriliidrid, pankurid ja juristid, peavad euro kokkuvarisemist küll võimalikuks, aga mitte eriti tõenäoliseks.

"Enamik äriinimesi on loobunud poliitilise Godot' ootamisest. Sa ei saa juhtida oma ettevõtet millegi sellise baasil, mis on tulemas, sa pead tegema plaani selle põhjal, et seda ei tule. Sa mõtled, mida see tähendab juriidiliselt ja lepinguliselt. Ja sa juhid oma bilanssi nii konservatiivselt kui võimalik," ütles Reutersile reklaamiagentuuri WPP juht Martin Sorrell.

Kõige aktiivsemalt valmistutakse kriisiks neis Euroopa riikides, mis ei kuulu eurotsooni, kuid millel on tugevad kaubandussidemed euroala riikidega, näiteks Taanis ja Suurbritannias. Briti finantsjärelevalve FSA on andnud pankadele korralduse koostada kriisiplaan juhuks, kui toimub euroala kontrollimata lagunemine või mõne riigi väljaastumine euroalalt. Mitu Briti firmat ütleb, et on kas arutanud või juba koostanud eriolukorra plaani, et tulla toime euro kokkukukkumisega.

Euro kokkuvarisemise puhul jäävad esimesena tule alla pangad, vahendus- ja valuutavahetusfirmad. Maailma üks suuremaid valuuta ja valitsuste võlakirjade vahendamisega tegelevaid firmasid ICAP ütles Reutersile, et on testinud oma kauplemissüsteemi juhuks, kui toimub euro kokkuvarisemine ja naasmine riiklike valuutade juurde.

Oma süsteeme testivad ka USA firmad. Nii ütles näiteks A.M. Best Co, üks suuremaid reitinguagentuure kindlustusalal, 22. novembril, et teeb stressiteste kindlustajatele selleks puhuks, kui olukord Euroopas halveneb. Ükshaaval vaadatakse läbi kindlustajate riskipositsioonid, et näha, kas mõnda ähvardab eurotsooni lagunemisel mõni lisarisk.

Üks firmade põhimuresid on euro kokkuvarisemisel, kuidas kaitsta vaba raha. Ettevõtete bilansid on praegu rahast pungil, kuna kardetakse teha investeeringuid või ülevõtmisi.

Raha Euroopa Keskpangas. Mõnel Euroopa suurfirmal, nagu Siemens, BMW, Daimler ja Volkswagen, on litsents deposiitide paigutamiseks Euroopa Keskpanka, mis on euroalal kõigist rahapaigutuskohtadest turvalisim. Siemensi finantsjuht Joe Kaeser ütles 10. novembril, et EKPsse on pargitud vähem kui pool kontserni 12 miljardi eurosest likviidsusest. BMW on öelnud, et kasutab nii rahvusvahelisi kommertspanku kui ka EKP deposiidivõimalust. Naftafirma Royal Dutch Shell on investeerinud 20 miljardi dollari eest raha lühiajaliselt turvaliste partnerite juures. Ravimifirma AstraZeneca on suurendanud oma osalust USA valitsuse võlakirjades.

Euroopas äri ajavad USA firmad ennustavad, et lähikuudel on oodata euroopa valuutade suuremaid kursikõikumisi ning üritavad neist tulenevaid riske loomulikul teel maandada.

Euro kokkuvarisemise võimalus tekitab terve hulga õiguslikke küsimusi. Juristid ja pankurid on alustanud laenu- ja liisinglepingute ning teiste finantslepingute läbivaatamist selle pilguga, kuidas need kannataksid välja suurema euroalase häire.

Nimelt ei näe enamik lepinguid ette ei euro kollapsit ega ka mitte euroala osalist lagunemist. Mitu panka on hakanud mõtlema, kuidas muuta standarddokumente nii, et need vastaksid ka sellistele võimalustele.

Näiteks laenulepingu vale sõnastuse tagajärg võib olla, et kreeditor saab oma raha tagasi mitte enam eurodes, vaid valuutas, mis kehtib riigis päeval, mil eurost loobutakse. Kohaliku valuuta käikulaskmine võib ettevõtetele tähendada käibe langust, mis omakorda muudab neil võimatuks tasuda oma eurodes võetud kohustusi.

Autor: Katri Soe-Surén