Hüperinflatsioon: kas dollar on erand või siiski mitte?

Hüperinflatsiooniks peetakse inflatsiooni, mis ulatub ühes kuus üle 50%. 1946. aastal kahekordistusid Ungaris hinnad 15 tunniga, sealne ööpäevane inflatsioon ulatus 207%. 2008. aasta ööpäevane Zimbabwe inflatsioon ulatus 100%-ni, hinnad kahekordistusid 25 tunniga. 1944. aastal kahekordistusid Kreekas hinnad iga 4,3 päeva tagant. 1923. aastal päevane inflatsioon Saksamaal ulatus 21%-ni. Hüperinflatsioon leidis 20. sajandil aset veel paljudes Euroopa riikides erinevatel perioodidel. Kuid kõik eelpool mainitud juhtumid kirjeldavad rahasüsteeme ja valuutasid, mis on põhinenud kattevaral või kullastandardil. 1971. aastal kaotas president Richard Nixon 100 aastat kestnud kullastandardi ajastu, millega lasti USA dollar “vabalt ujuma”, mis tähendas 4,5 kordset devalveerimist 2,5 aastaga. Sellest ajast püsib dollari väärtus ainult valitsuse määrustel ja seadustel. Dollarit kutsutakse fiat rahaks, ladina keeles “lase seda teha.” Fiat valuutat ei saa konverteerida ühegi teise eseme vastu, tal puudub fikseeritud väärtus ning reaalne standard.Dollari väärtus on läbi ajaloo pidevalt vähenenud. Näiteks 1900. aasta 1 dollari väärtus oli 2000. aastal pisut alla 5 sendi. Seega on ostujõud 100 aastaga kahanenud üle 95%. 1970–1980 koges USA majandus keskmiselt 8% inflatsiooni, kuid viimased 30 aastat on vastav aastane määr ületanud harva 5%.

Inflatsiooni on alati tekkinud siis, kui trükitakse liiga palju raha. Kuid vaatamata rekordmadalatele intressimääradele ning mitme triljoni dollari juurde trükkimisele, pole inflatsioon viimastel aastatel märgatavat tõusu teinud ning selle aasta oktoobris ulatus inflatsioon 3,5%-ni, aastane määr jääb praeguse seisuga alla 3%.Kindlasti saab vaielda ja öelda, et hüperinflatsioon ei pruugigi lähiajal USA majandust tabada, vaid alles kunagi tulevikus mitme aasta pärast. Samuti tekitab muret ka Ameerika eelarve puudujääk ning suur võlakoorem, kuid dollar on maailma reservvaluuta, enamus tehinguid toorainete turgudel sooritatakse dollarites, USA aktsiaturud ja SKP on maailma suurimad ning see teeb dollarile asendaja leidmise küllaltki keeruliseks.