Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
KINNISVARA. Majahaldustarkvara toob kulude kokkuhoiu
Eesti kinnisvarahaldurid võtavad järjest rohkem kasutusele spetsiaalselt majade haldamiseks loodud tarkvaralahendusi. Korralik tarkvara hoiab kokku aega, sest kõik värsked andmed on üheskoos ja ligipääsetavad veebis igal ajahetkel ja enam ei pea midagi topelt sisestama.
Reminet OÜ juhatuse liikme Kaia Kirsi sõnul hakkab Eesti ettevõtjateni jõudma teadmine, et tädiliidese asemel tuleb moodsamad süsteemid kasutusele võtta ja ei piisa enam ruudulisse kaustikusse andmete kirjutamisest. Klient ootab selget ülevaadet oma varast ja sellega toimuvast.
“Kinnisvarahaldus on valdkond, mis on meil ehk teenimatult varju jäänud, kuigi see puudutab meid nii kodus kui ka tööl. Muu maailm sammub ees, pühendudes teemadele nagu töökohtade juhtimine, mudelprojekteerimine ehk BIM – Building Information Modeling ja RFID-e kasutamine ehk siis mikrokiibistamine objektide, esemete aga ka inimeste kohta info kogumiseks ja kogu selle tegevuse haldamisele mobiilselt,” ütles Kirs.
Tarkvara tagab süsteemse lähenemise. “Kui auto hooldamine on kõigile iseenesest mõistetav, siis millegipärast hoone (maja) oma mitte,” rääkis Fimx maaletooja OÜ Ahti Väin Konsulti juht ja omanik Ahti Väin. “Nii leidsimegi lähinaabrite juurest väga praktilise ja proovitud tarkvaralahenduse. Hea tarkvara tagab süsteemse lähenemise. Kui mingi töö on planeeritud ja ette nähtud, siis tuleb ka see teha ja selle tegemisest peab jälg maha jääma. Seda tagab vaid süsteemne terviklähenemine. Lihtsa tabeli koostamine ei toimi, sest hooldustööde tegijad ei dokumenteeri reaalset tagasisidet.”
Eesti turg areneb tempokalt. “Eestis ollakse praegu BIM 1 ja 2 rakendamise tasandil – hallatakse üksikuid hooneid või kinnisvaraportfelle. Rakendades BIM 4 on tulevikuperspektiiv on aga pea 80% kulude kokkuhoidu,” selgitas Kirs trende ja lisas, et turg on käima läinud ja rahulolevaid kliente tuleb järjest rohkem juurde.
Martti Vaidla Elkis Grupp OÜst leiab, et Eesti kasutajad on järjest teadlikumad ja kasutavad järjest rohkem spetsiaalseid tarkvaralahendusi. “Hind paneb asjad paika. Kohati on pakutavad tarkvaralahendused väikeettevõttele liiga kallid,” põhjendas Vaidla, miks siiski paljud kasutavad tööks veel tabelarvutusprogramme või paberit ja pliiatsit.
Siiski näeb ta, et varsti on keeruline haldusettevõtetel ilma hakkama saada. “Tänapäeval ei kujuta ette, et raamatupidamisfirma pakub teenust spetsiaalse tarkvarata, samas üks väike ettevõte saab oma aruanded Excelis tehtud. Sama trend on ka kinnisvarahalduses ja saadakse aru, et tegu on vajaliku abimehe, mitte kuluga,” viitas Vaidla, et paljusid ehmatab tarkvarasse tehtav esialgne investeering, mis on kohati päris suur, ega osata näha, kuidas programm tulevikus kulusid kokku hoiab.
Tulevikus on majad targad. Väin selgitas, et kinnisvarahaldustarkvara areneb sarnaselt kogu infotehnoloogiaga. “Suhtlus toimub üle interneti ehk pilves. Tööd planeeritakse seal. Töökäsud jagatakse seal. Ka koristaja saab töökäsu internetist ja annab sinna aru,” lisas ta.
“Hooned lähevad targemaks, et säästa nappivaid ressursse, nagu küte, energia ja vesi. Tulevikus on terved linnad targad ja kuigi see võib tunduda kosmosena, on ka Eestis on mitmeid targa maja algatusi,” rääkis Kirs.
Friis Kinnisvara on ise programmeerinud sobiva haldustarkvara, arvestades klientide ning ettevõtte vajadusi. “Tehes palju tühja käsitööd,” vastas Friis Kinnisvara juhatuse liige Merle Vool küsimusele, kuidas nad varem hakkama said. “Ise programmeerides sai lahendus välja töötatud just vastavalt vajadustele,” rääkis Vool ja kinnitas, et nad isegi ei kaalunu teisi alternatiive.
“Paraku on tegemist Friis Kinnisvara tarbeks tehtud haldustarkvaraga ja selle rentimise ja/või müümisega me ei tegele,” kustutas Vool lootuse, et teised ettevõtted saaksid sedasama tarkvara kasutada.
Vool lisas, et Eesti standardi kohaselt sertifitseeritud haldusettevõtted peavad ilmtingimata teenuste osutamisel tarkvaralisi lahendusi kasutama.
Tasub teada
Plussid ja miinused
FimX soomlaste tarkvara+kasutab sobivat EVS 807 klassifikaatorit.-arendustegevus aeglane.valdavas osas soomekeelne.puudus sellel side joonistega (AutoCad).
ELKIS eestlaste arendatud+Eesti oludele vastavalt arendatud.sümpaatne kasutajaliides-puudub integratsioon joonistega.mitmeid probleeme väga palju erineva konfiguratsiooniga kinnisvaraobjektide haldamisel.
Kommentaar
Kasutajad on rahul
Miguel Ortega, KV Service OÜ juhatuse liige Kasutame ARCHIBUSi, meeldib, sellepärast. 6–7 aastat pole teisi programme kasutanud ja antud programm on korralik. Ütleme, et alati saab paremini, aga nad teevad head tööd ja nad on palju toodet arendanud ning on turu liidrid. Sel hetkel, kui meie firma loodi, tegi ARCHIBUS oma toote ka väiksematele klientidele vastuvõetavaks ja nad tegid piisavalt head müügitööd ning pakkusid meile sobivat programmi.
Valdo Jõesalu, Nisurem juhatuse liigeOleme nii väikesed, et saame käsitsi hakkama, meie hallata on vähe maju ja raamtupidamisteenuse ostame sisse. Praegu käib siiski spetsiaalse tarkvara valimine. Koosolekul tuli teemaks, et need programmid on väga head ja tahame ka proovida.
Elari Udam, Riigi Kinnisvara ASi haldusdirektor Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kasutatava haldustarkvara Archibus valik oli pikk ja kaalutlev. Enne lõpliku otsuse tegemist tutvusime põhjalikult pakutavate lahendustega. Põhjalikumalt testisime nelja tarkvaralahendust – USA toodet Pergine, millel puudub Eestis tehniline tugi, Fimxi, Elkist ja Archibusi.
Spetsiaalne süsteem aitab säästa
Kinnisvara korrashoiu efektiivse juhtimisega on võimalik saada kokkuhoidu 16% kuludest aastas ja BIM 4 rakendamisega lisaks 9%. ARCHIBUSi soovitus on sellest kokkuhoiust vähemalt 5% investeerida uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, näiteks mikrokiipide kasutamisse. Eesmärk on hoida kokku aega ja raha ning muuta iga hoone ökoloogilist jalajälge väiksemaks.Näiteks kleebitakse mikrokiip iga mööblitüki või seadme külge hoones ning ruumi astudes saab spetsiaalse seadmega kohe kokku lugeda kogu inventari, mis ruumis on ning see info läheb automaatselt tarkvarasse. Tänane tavapärane viis seda teha on, et raamatupidaja loeb kõik esemed ükshaaval üles ja sisestab pärast andmed Exceli tabelisse. Raamatupidamisseaduse järgi peab raamatupidaja igal aastal sellise inventuuri ära tegema.Tarkvara rakendamisel on suurimad korrashoiutööde juhtimisest saadav kokkuhoid 7,3% ja pindade ratsionaalsemast kasutamisest saadav võit 5,3%.Küsitlustest on selgunud, et keskmiselt annab tarkvara kasutuselevõtt kuludes kokkuhoidu 17%, töötundide kokkuhoid aastas on üle 350 ja need, kes asusid kasutama tarkvara, said keskmiselt 14% palgatõusu, kuna saavutasid paremaid tulemusi.
ARCHIBUS
Taust
Eestis on kolm suurt tegijat
ARCHIBUS on 1985. a loodud tarkvaraettevõte, mille esindused on 130 riigis. ARCHIBUSiga hallatavaid hooneid on maailmas üle 15 miljoni ja keskmine klient teenib investeeringu ARCHIBUSi rakendamisse tagasi ca 9 kuuga. Tarkvara saab veebis üürida, ka litsentse saab paindlikult väljaosta, võimaldades kliendi soovidest tulenevaid lisaarendusi.ELKIS on Eestis loodud kinnisvara haldamise tarkvara, mida asuti arendama 2002. aastal.Vajalik teave hoone ja selle korrashoiutegevuste kohta on kasutajale kohe kättesaadav.FimX on internetipõhine kinnisvara haldustarkvara.Toimub pidev süsteemi arendamine lähtuvalt kliendi vajadustest.