Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Poliitikud riikliku pensionifondi ideed ei toeta

05. detsember 2011, 00:00

Kui poliitikud peavad ideed luua riiklik pensionifond juba läbivaieldud ja kõrvaleheidetud etapiks, siis SEB Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingu hinnangul oleks see üks võimalus konkurentsi elavdada.

Endise rahandusministri ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari nõunik Rein Järvelill kirjutas oma arvamusloos, et ta tahaks näha pensionifondide haldajate hulgas ka riiki.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et ega see mingi uus idee ei ole. “Omal ajal valiti ikkagi teistsugune süsteem. Riigil sellist võimekust polnud,” meenutas ta. Kui riik hakkaks seda looma nüüd, siis tähendaks see Ligi sõnul jälle suuremat maksukoormust, riigi kulusid ja see on mõneti ka ilmavaateline küsimus. “Kujutame ette, kui oleks näiteks kriisi ajal olnud riigi pensionifondidel selline kukkumine, siis oleks ju kokku kukkunud ka poliitiline süsteem, kuigi me kõik tajusime, et riik polnud selles kriisis süüdi. Siis oleks kogu viha läinud valitsuse vastu ja see oleks olnud väga sügav demokraatia probleem. Majanduskriis ei tohi muutuda demokraatia probleemiks,” ütles Ligi.

Õppida saab ka teiste kogemustest. Riigikogu liikme Eiki Nestori arvates pole mõtet praegust süsteemi muuta. Fondide eraettevõtluse hallata andmise otsust tehes vaadati teiste riikide praktikat. “Kus alguses riik hakkas neid fonde haldama, seal hiljem loobuti sellest, sest nähti, et turgude juhitud fondid on pensionäridele kasulikumad ja kindlamad,” põhjendas Nestor. “Ega me 99 juhul sajast ei ole ju aktsiaturgudel aktiivselt osalejad ja selles mõttes on siiski õigem uskuda neid inimesi, kelle jaoks see on igapäevane töö.”

Ta tõdes, et fondidel pole praegu ajad kõige paremad, aga see, et sellised ajad võivad saabuda, pole finantsturgusid teadvatele inimestele mingi uudis. “Kui millestki puudu jääb, siis sellest, et me oskaks kogumispensionäre teavitada sellest, mis on riskid mingi fondiga liitumisel. Minu jaoks oligi kogu selle liitumise ajal üllatuseks just see, et inimesed nii optimistlikult nii suuri riske võtsid, sõltumata oma vanusest,” rääkis Nestor.

Kunsing on varemgi öelnud, et üks võimalus konkurentsi teravdada on see, et riik loob oma fondihaldusettevõtte, mis pakub erafirmadele konkurentsi. “Ma ei arva, et see midagi halvemaks teeks. See võtaks ilmselt palju pingeid maha. Siis on ka poliitikutel endal võimalik aidata kaasa igasugustele protsessidele, mida nemad on vältimatuks pidanud,” märkis Kunsing. “Kui konkurents on õiglane, et sellele ärile ei maksta peale ja see toimetab võrdselt teisega, siis miks mitte.”

Kunsing ütles, et riigikassat on kiidetud selle eest, kuidas nad omaraha hästi haldavad ja lisas, et nende varasem juht töötab nüüd SEB Varahalduses. “Ka meie oleme endale kompetentsi juurde hankinud,” nentis ta. Tema arvates võiks riigikassa jätkata oma teenuse pakkumist ka avalikult. “Ma arvan, et meile see sobib,” lisas ta.

Riik hajutas riske. Millepärast üldse pensionisüsteemi reformiti ning miks pensionisambad tekkisid? Danske Capitali juhi Silja Saar ütles, et pensionisüsteemi reformiti omal ajal lihtsustatult öeldes selleks, et riik hajutas sellega nii enda kui ka oma kodanike riske ning jagas vastutust.

“See tuleneb faktist, et riik ei ole ise ja üksi võimeline tulevikus oma kodanike ees kohustusi pensionimaksete näol täismahus täitma. Seetõttu ongi riik kaasanud kaasvastutajaks nii kodaniku enda kui ka eraettevõtluse – viimase spetsiaalselt fondivalitsemisega seotud ettevõtete ning kindlustusseltside kaudu,” märkis Saar.

Riigi oskused testimata. Danske Capitali juhi hinnangul on arvamus, et riik suudaks pakkuda fondide valitsemisel paremat teenust kui erasektori fondivalitsejad, äärmiselt kaheldav. “Kõik, kes on kindlal arvamusel riigi vastavas suutlikkuses, spekuleerivad, sest riik ei ole kunagi sellise tegevusega tegelenud, seega tal puudub selleks ka vastav haldussuutlikus. Sellest tulenevalt on äärmiselt ennatlik väita, et riik suudaks seda teenust odavamalt või tasuta pakkuda. Kogenud investeerijad teavad, et investeerimistegevuses on eelkõige määravaks teenuse kvaliteet ja alles siis tasud,” märkis Saar.

 

Seisukoht

  • Valitsus on hea rahahaldur

Rein Järvelill, Euroopa Parlamendi liikme Ivari Padari nõunik, SDE
Kui töötuskindlustuse vahendeid usaldab peaminister anda valitsuse haldurite kätte, miks ei saa me oma pensioniraha anda valitsuse hallata? Kohustuslike pensionifondide haldamine on halduritele väga hea ja riskivaba äri. Ühelt poolt oleme kohustatud oma pensioniraha koguma, teisalt pole fondihalduritel mingit kohustust me raha kasumlikult investeerida. Sõltumata fondi tootlusest võtab fondihaldur ligi 1% fondi mahust igal aastal endale. See summa pole mitte tühine number – riikliku kogumispensioni II samba fondides on meie raha ligi 1,1 miljardit eurot, seega tasume fondihalduritele ca 10 miljonit eurot aastas.

Valitsus on edukalt tegutsenud. Valitsuse hallatavaid reservid on samas mahus, üle miljardi euro, samas on valitsus neid viimastel aastatel hallanud oluliselt edukamalt kui erasektori fondid. Kui töötukassa võitleb selle vastu, et raha anda rahandusministeeriumi hallata, siis mina hoopis palun valitsust: võtke mu raha enda hallata!

Intressiootus. Valitsus peab looma oma kohustusliku pensionikindlustuse fondid. Olen kindel, et nende haldamiseks ei kulu valitsusel 10 miljonit eurot aastas. Samuti luban oma raha kasutada valitsuse eelarve defitsiidi katmiseks, määrake vaid mõistlik intress. Mulle oleks see riskivaba rahapaigutus, sest usaldan valitsust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 12:39
Otsi:

Ava täpsem otsing