Putin võib duumavalimistel saada tagasilöögi

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 4. detsember 2011 kell 6:28
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Putin võib duumavalimistel saada tagasilöögi
Venemaa võimuerakonna Ühtne Venemaa võidus ei ole pühapäevastel duumavalimistel küll kahtlust, kuid arvamusküsitluste järgi ei tule valimisedu enam nii suur kui 2007. aastal
„Rahulolematus palkadega ning usaldamatus äraostetava ja rahvast irdunud võimu vastu mõjutavad otseselt Ühtse Venemaa toetusnäitajaid,“ ütles Venemaa ühe suurima avaliku arvamuse uuringufirma FOM peaanalüütik Grigori Kertman agentuurile Bloomberg.
25. novembril avaldatud arvamusküsitluse järgi küündis Ühtse Venemaa toetus 53%le, võrreldes 64%ga 2007. aastal. Valimiskünnise ületavad tõenäoliselt ka kommunistid, Vladimir Žirinovski liberaaldemokraadid ning partei Õiglane Venemaa.
Läinud nädalal hoiatas peaminister Vladimir Putin, kes taotleb märtsis tagasivalimist Venemaa presidendi ametisse, parlamendi ühtsuse lõhkumise eest, mis tagajärjeks võib olla samasugune poliitiline halvatus nagu Euroopas või USAs.
Uurimiskeskuse Levada küsitluse järgi toetas Putinit novembri keskel presidendi ametikohale 31% vastanuist. Kommunistide liidrit Gennadi Zjuganovit ning praegust presidenti Dmitri Medvedevit toetas vastavalt 8% ja 7% vastanuist. Valimised on tuleval aastal 4. märtsil.
Oma esimese kahe presidendi ametiaja jooksul keskendus Putin võimu tsentraliseerimisele ja riigi osaluse suurendamisele Venemaa suurimates firmades. Ülemaailmses buumis kasvas Venemaa majandus aastatel 2000-2008 keskmiselt 7% tempos aastas.
Tänavu prognoositakse Venemaale SKP kasvu 4,1% läinud aasta 4% järel. Putini eesmärk on kiirendada majanduskasv 6-7%le aastas, et viia Venemaa maailma suurimate majandusvõimude esiviisikusse.
Reaalpalgad kerkisid aastatel 2000-2008 keskmiselt 15% aastas. Pärast langust 2009. aastal, on kasv jäänud keskmiselt 1,5% tasemele.
Värskes korruptsiooni tajumise indeksis oli Venemaa 182 riigi võrdluses 143. kohal, mis on nõrgim näit 2007. aastast, kuid paranemine võrreldes läinud aasta 154. positsiooniga Transparency Internationali pingereas. Paremast tulemusest hoolimata on Venemaa maailma enim korrumpeerunud suurriik, kus korruptsioonitase on kõrgem kui Pakistanis või Nigeerias.
Tõenäoliselt kaotab Ühtne Venemaa tänastel valimistel konstitutsioonilise enamuse (saades vähem kui praegused 315 kohta 450 kohaga parlamendis), mis võimaldab teha muudatusi põhiseaduses.
Arvamusküsitluste järgi on teotus kommunistidele 16,7%, liberaaldemokraatidele 11,6% ning Õiglasele Venemaale, mis nõuab sotsiaalkulutuste suurendamist, 10%.
Ligi pooled venemaalased usuvad, et võimud püüavad valimistulemusi ilustada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
Hetkel kuum