Peaminister Ansipi tänukõne

Friedrich August von Hayeki fondi rahvusvahelise preemia vastuvõtmisel pidas Ansip eile saksa keeles ka tänukõne, mis oli alljärgnev.

"Mul on eriline au seista siin teie ees ja võtta vastu rahvusvaheline Friedrich August von Hayeki fondi auhind. Eesti peaministrina märgin, et see on õigupoolest tunnustus Eesti rahvale, kellel on olnud kõige olulisem osa meie riigi eduloos. Eesti valitsus on saanud olla suhteliselt edukas ka viimaste aastate Euroopa võlakriisiga toimetulemisel ikka ainult koos meie kodanike toetusega. Ainult see eeltingimus on teinud võimalikuks reaalse liberaalse majanduspoliitika ajamise nii viimastel kriisiaastatel kui ka varem, parematel tõusuaastatel. Meie liberaalne majanduspoliitika tähendas tollide puudumist, märkimisväärsete subsiidiumide olematust ning viimaks ka seda, et meil õnnestus headel aegadel koguda piisav varu reserve ja hoiduda välisvõlgadest. Seetõttu kuulub osa täna mulle osutatud tunnustusest ka minu eelkäijatele, eelmistele Eesti peaministritele. Nimetan siin neist kaht, kelle nimed on teile tuntud: praegust Euroopa Komisjoni asepresidenti Siim Kallast ja Eesti Vabariigi kahekordset peaministrit, praegust minu valitsuse kaitseministrit Mart Laari.

Võib öelda, et Eesti asus liberaalse turumajanduse teele koos rahareformiga 1992. aastal, kui võtsime kasutusele uue valuuta: Saksa margaga seotud Eesti krooni. Sümboolset tähendust võib näha selles, et rahareform toimus 20. juunil, seega täpselt samal kuupäeval, mil aastal 1948 oli teil kasutusele võetud Saksa mark. Eesti vääring oli muutumatu püsikursiga seotud Saksa marga ja hiljem euro külge järjest 19 aastat, kuni tänavu 1. jaanuaril mil võtsime kasutusele euro, ikka sellesama kursiga, millega 1992. a olime alustanud.

Niisiis, ligikaudu 20 aastat tagasi alustasime nullist teekonda „tundmatusse“. Kuna liberaalse majanduse teoreetikute töödki olid nõukogude all avalikkusele kättesaamatud. Praeguseks on olukord muutunud. Iseseisvuse ajal on eesti keelde tõlgitud ja kättesaadavaks tehtud mitmeid olulisi tekste, teiste seas Ludwig Erhardi „Heaolu kõigile“, Ludwig von Misese „Liberalism“, aga ka Friedrich August von Hayeki raamatuid, nagu „Tee orjusesse“ ja “Hukutav upsakus”.

Ent teooriast tähtsamgi on praktika. Sellepärast lubage mul nüüd kirjeldada mõne sõnaga Eesti majanduspoliitilist olukorda. Juba mainisin, et Eesti majanduspoliitika tugines ja tugineb põhimõtteliselt sellelesamale maailmavaatele, mille kõige ehedam esindaja on Friedrich August von Hayek. See on niinimetatud common sense´i ehk terve mõistuse poliitika.

Alati tuleb olla valmis tegema ebapopulaarseid otsuseid. Tuleb saada aru, et raha ei lase endaga mängida. Me saame endale lubada ainult seda, mille me tõepoolest loonud oleme. See tähendab tasakaalustatud eelarve põhimõtte järgimist.

Võlgade tegemine tähendab vältimatult tagasimaksmise asetamist meie laste ja lastelaste õlgadele. Paratamatult oleme võlglased oma vanemate ees, kuid meist ei tohi saada võlglasi oma laste ees. Seda oleme mõistnud.

Valitsussektori defitsiit on ajavahemikus 1995–2010 vaid üks kord, Vene kriisi ajal 1999. aastal, olnud suurem kui kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Aastatel 2002–2007 oli meil eelarve pidevalt ülejäägis.

Viimasest kriisist väljusime 6,7-protsendilise riigivõlaga. Eestis on vanasõna, mida teab igaüks: „Võlg on võõra oma“.

Headel aastatel kogusime halbadeks aegadeks reservid, mille koguväärtus moodustas umbes 12 protsenti SKTst.

Viimase kriisi aegu lükkasime tagasi ortodokssed keyneslikud soovitused. Me ei langenud võlalõksu ning 2010. aasta teisest kvartalist on Eesti majandus taas tõusuteel. Ja nagu öeldud, täiendava autasuna sai Eestist 1. jaanuarist 2011 seitsmeteistkümnes euromaa.

Eriline rõõm ja rahulolu on minu hinges ka selle üle, et auhind on korraga omistatud nii mulle kui mu Läti kolleegile, mu heale sõbrale härra Dombrovskisele. See näitab meie piirkonna ühist tulevikuvaadet, ühtemoodi arusaama kriisi ületamise võimalustest ning sedagi, et seda sõbralikku ühistunnet on märgatud ka väljastpoolt. Tänan südamest Friedrich August von Hayeki fondi mulle määratud auhinna eest!" ütles Ansip oma tänukõnes.

Friedrich August von Hayek`i fond loodi 1999. aastal tähistamaks Hayeki 100. sünniaastapäeva. Fondi eesmärgiks on toetada liberaalset mõtteviisi kooskõlas Hayeki arusaamadega nii riigi siseselt kui rahvusvaheliselt. Iga kahe aasta tagant antakse välja 1-2 rahvusvahelist preemiat ja üks publitsistikapreemia.