Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP: käibemaks alla ja laenule mõtlema!

Meelis Mandel 06. detsember 2011, 07:00

Äripäev tervitab oma juhtkirjas ettevõtjate seas taasalanud debatti maksusüsteemi muutmiseks ja on ühte meelt suurettevõtja Jüri Käoga.

Käibemaksumäära tõsteti 18%lt 20%le majanduslanguse tipus, 2009. aasta suvel, mil kärpekäärid lõgised kõikjal, riigil oli vaja paaniliselt lisatulusid ja samas püsida euroga liitumise kriteeriumites. Nüüd on kõige raskem majanduses selleks korraks möödas, euroga liitutud ja nagu vahepeal langetatud palgad on taastatud, on aeg tagasi pöörduda senise käibemaksumäära juurde. Ajutiselt antud maksu tõstmise mandaat on läbi.

Teame, et maailmas on praegu konkurents tööjõumaksude alandamisele, et luua töökohti ja  meelitada investeeringuid. Samal ajal tõstetakse kaudseid makse, sh käibemaksu. Seda rõhutas ka äsja Eestis olnud komisjoni maksuvolinik Algirdas Ðemeta, seda rõhutavad OECD ja IMF.

Nii võttes ujuks Eesti, kes äsja otsustas töötuskindlustusmakset mitte alandada, vastuvoolu. Samas, välisinvestorit meelitavad Eestisse nullmäär reinvesteeritud kasumilt ja odavamad kulud lisaks palgale ka büroole ja muule, kuni hotellitoa maksumuseni. Need eelised on meil veel mitmed head aastad.

Käibemaksu alandamine mõjutaks aga kohesele meie enda ettevõtteid – raha jääb rohkem alles, siseturg muutub atraktiivsemaks ja kutsub investeerima. Tekib võimalus nii konkureerida odavamate hindadega kui ka suurendada tootmist, palgates uusi ja paremaid inimesi. 2 protsendipunkti käibemaksu on üsna tugev kõike hõlmav ja kõiki puudutav ergutus, mida on pealegi tehniliselt väga lihtne kehtestada.

Kaks protsendipunkti käibemaksu vähenemist tähendab praeguse tarbimise pealt 80 miljonit eurot aastas. Seda siis ühest küljest auku riigieelarvesse, kuid teisalt lisaraha majandusse. Madalam maksumäär elavdab siseturgu, seega katab mingi osa puudujäägist eelarvesse lisanduv käive.

Teise osa puudujäägist aga kataks riigi tegevuskulude reform, mis taas seisma jäänud. Avaliku sektori reaalne kärbe, mille eest Eestis maailmas kiidetud on, pole ju tegelikult olnud sugugi eriti muljetavaldav, küündides vaid mõne loetud protsendini. Seda oleks vaja edasi teha, tegevust efektiivsemaks muuta. Nagu iga firmajuht teab, enne ei leia võimalusi kokkuhoiuks, kui valu piisavalt suur pole.

Äripäev juba kuuleb vastuväidet, et kuna kriis pole veel läbi ja uus ja hullem koputab uksele, võiks maksukärbetega veidi veel viivitada ja oodata-vaadata. Et las riik varub pealegi rasva. Toimetus tuletab meelde, et maksuraha tuleb ettevõtlusest ja selle käekäigust sõltub kõigi elanike heaolu. Praegu pole ükski lisakroon ettevõtlusele liiast.

 „Rääkige end peakontoritest lahti!“. Sellise emotsionaalse ettepanekuga pöördus majandusminister Juhan Parts möödunud nädalal Äripäeva TOP 100 gaalal viibinud Eesti pangajuhtide poole. Ministrit häirib, et Skandinaavia pangad tõmbavad raha Eestist välja, laenude tagasimaksed ületavad laenukäibe. Kirjutasime alles isegi, et seni vähegi elevust laenuturul põhjustanud Nordea lõpetab oma agressiivsema tegevuse Eestis.

Partsu ettepanek pankadele tähendaks sisuliselt seda, et pangad suurendaksid rahavoogu Eestisse hoolimata peakontorite poliitikast. Ka käibemaksu alandamine oleks majandusele sama efektiga, küll aga meie otsustada.

Nii nagu riigi laenaminegi. Miks ikkagi ei tohi Eesti laenu võtta? Kui pangad laenuraha majandusse ei taha enam pumbata, miks riik seda teha ei tohi? Kas Eesti ikkagi peab olema Euroopas kõige vähem laenav riik? Äkki piisab kui kuuluksime konservatiivide TOP5-de? 

Paipoisiks olemise hind on meie jaoks endiselt madal elatustase ja suur inimeste väljavool. Rumalad kreeklased said jälle kord Euroopast raha jõulupreemiate maksmiseks. Meie reaalsissetulek aga ei kasva, tööpuudus on kõrge ja noored haritud inimesed lahkuvad riigist. Kas see on ikka päris see, mida me tahame?

 

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. December 2011, 13:56
Otsi:

Ava täpsem otsing