Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hoiatus käib ka Eesti kohta

07. detsember 2011, 00:00

Reitinguagentuur S&P ei teinud euroala laitmatus korras rahandusega Eestile erandit, kui hoiatas esmaspäeval kõiki euroala riike võimaliku reitingukärpe eest.

Alles augustis Eestile tipust neljanda järgu reitingu andnud agentuur võib seda varsti taas kahe pügala võrra kärpida, kui neljapäeval-reedel kogunev Euroopa Liidu Ülemkogu ei suuda võlakriisile lõpuks veenvat lahendust kokku leppida.

“Reitingu vaatluse alla võtmine on tingitud murest, millist mõju võivad Eestile omada euroala süvenevad poliitilised ning finants- ja rahandusprobleemid,” põhjendas S&P. “Niivõrd, kui need kogu euroala puudutavad probleemid võivad piirata majanduses laenuraha kättesaadavust, võib see mõjutada Eesti majanduskasvu väljavaateid.”

“See on loogiline,” kommenteeris majandusõppejõud Andres Arrak. “Meie võime ju klassi priimused olla ja see on muljetavaldav, aga praegu pole tegemist enam üksikute riikide usalduskriisi, vaid kogu eurotsooni usalduskriisiga,” ütles ta.

Reiting võiks hoopis tõusta. Rahandusministeerium agentuuri pessimismi ei jaganud ning riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Taavi Rõivas leidis, et Eesti puhul oleks õigustatud pigem reitingu tõus. Eestil on ainsa eurotsooni riigina reservid oluliselt suuremad kui võlakoorem ning oleme ühena vähestest hoidnud eelarve tasakaalus kogu majanduskriisi ajal.

“Võib liialduseta öelda, et Eesti kuulub rahanduslikult eurotsooni kõige turvalisemate riikide hulka, mistõttu oleks loogilisem meie riigi reitingut pigem hoida või isegi tõsta,” ütles Rõivas.

S&P hoiatusest ei pääsenud seekord aga ka euroala tugevaimad riigid, nagu Saksamaa ja Soome, rääkimata AAA-keti nõrgimast lülist Prantsusmaast. “Leiame, et süsteemne pinge on euro­alal viimastel nädalatel kasvanud ja jõudnud sellisele tasemele, kus tuleb üle vaadata kõigi euroala riikide reitingud,” nentis S&P. Tavaliselt tähendab see 50 : 50 võimalust, et riigi reiting 90 päeva jooksul alaneb.

Riskid kuhjuvad. Otsuse ajend on omavahel seotud tegurid, mis mõjutavad kõigi euroala riikide usaldusväärsust, põhjendas S&P. Need on: laenukraanide järsk koomalekeeramine, euroala riikide võlakirjatootluste tõus, pikaleveninud poliitilised vaidlused kriisi lahendamise üle, suur võlakoormus ning uue majanduslanguse risk.

S&P teatas, et ootab ära nädala lõpus toimuva ELi Ülemkogu tulemused ja otsustab siis, kas reitinguid langetada või kinnitada praegusel tasemel. Selline ajastus tõi kohe kaasa kriitika, et S&P sekkub poliitikasse.

“On tähelepanuväärne, et S&P tuleb oma uute reitingute või hoiatustega lagedale just poliitiliselt kõige kuumemal ajal,” märkis Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, viidates, et S&P käitus sarnaselt, kui USA poliitikud vaidlesid riigivõla piirmäära üle.

Esmaspäeval Pariisis kohtunud Prantsusmaa ja Saksamaa valitsusjuhid võtsid S&P hoiatuse teadmiseks, olles eelnevalt esitanud ülejäänud liikesriikidele sisuliselt ultimaatumi. Ülemkoguks oodatakse kõigilt selget seisukohavõttu rahandusdistsipliini karmistamise kohta, mis piiravad riikide suveräänset otsustamisõigust.

“Näeme, kas meid jääb järele 17 või 27,” teatasid Prantsusmaa ja Saksamaa ühises avalduses. “Me plaanime aga kindlasti edasi liikuda, et taastada usaldus nii euro kui ka rahaliidu vastu.”

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäub­le avaldas eile veendumust, et S&P hoiatus kannustab ELi liidreid õigeid otsuseid tegema. Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker avaldas aga nördimust, leides, et S&P hoiatus on alusetu ja ilmne ülereageering.

  • Madalam reiting, kallim raha

Potentsiaalselt tähendab reitingu alandamine riigile laenamiskulude kasvu. Prantsusmaa on näiteks välja rehkendanud, et reitingu alanemine ühe pügala võrra suurendab seal avaliku sektori laenude teenindamise kulutusi aastas 3 miljardi euro võrra.
SEB strateeg Peeter Koppel aga leidis, et kogu riigirahandusega seonduv temaatika on praegu Euroopas sedavõrd heitlik, et “igasuguse protsendimäära õhku viskamine, millega Eesti riik tulevikus laenu võiks saada, oleks mõttetu”.
 “Asjaolu, et meie riigivõla väiksuse tõttu selle teenindamisega probleeme pole, on praeguses olukorras meile kindlasti pluss, kuid see ei vähenda väliskeskkonnast tulevaid negatiivseid mõjusid meie erasektorile (ettevõtted ja üksikisikud) ning selle võimele oma 13 miljardi euro suurust võlga teenindada,” ütles Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur. “Fakt, et riigil oma võlgadega probleeme pole, huvitab vähe neid, kes on laenanud erasektorile ja kellel on raskusi oma raha tagasisaamisega.” Võimaliku kärpe tagajärg oleks napim ja kallim raha ning kardetust suurem tagasiminek reaalmajanduses.
Selge negatiivne mõju oleks euroala riikide reitingu alanemisel ka euroala päästefondile EFSF ning selle väljavaadetele turult hädas riikide tarvis odavalt laenu saada. See tooks alla ka EFSFi reitingu, millel oli laenamisega raskusi juba ka praeguse tippreitinguga.
Samas ei tohiks S&P hoiatus tulla üllatusena – sisuliselt ei ole rahaliidus enam riskivabasid varasid.
Võib-olla ongi AA-reiting nüüd uus tippnorm. Nii USA kui ka Jaapan, mis on mõlemad oma AAA-reitingust ilma jäänud, laenavad praegu turgudelt rekordmadala hinnaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 13:20
Otsi:

Ava täpsem otsing