Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norra on uskumatu lahenduse lävel
Tavaline probleem kaasaaja Euroopas on see, et riikidel on kõrge võlakoorem ja võlakirjaemissioonid on kellel rohkem, kellel vähem problemaatilised. Norra aga saaks laenu odavamalt, kui emiteeriks rohkem võlakirju, kirjutas Bloomberg.
Norra tahab võlakirjade abil finantseerida eksportööre. Norra valitsus soovib emiteerida tuleval aastal täiendava 40 miljardi Norra krooni ehk 6,9 miljardi dollari eest võlakirju, et otse finantseerida eksportööre. Muidu plaanis Norra emiteerida 22 miljardi Norra krooni eest paberit.
“Kui Norra tuleb turule, teeb ta seda suhteliselt soliidsel eelarvebaasil,” ütles Lombard Odier Investment Managersi fondijuht Gregor MacIntosh. “Kui nad veidi rohkem võlakirju emiteerivad, tundub see minu jaoks positiivne. Strateegilisest perspektiivist on see hea investeering.”
Norra valitsuse võlakirjade probleem on turu väiksus. Norra võlakirjaturu keskmine päevane käive on vaid 1,2 miljardit Norra krooni ehk 209 miljonit dollarit. Seevastu naabri Rootsi võlakirjaturu käive on 17,3 miljardit Rootsi krooni ehk 2,6 miljardit dollarit päevas.
“Ma olen päris kindel, et kui meil oleks likviidsem turg, nagu näiteks Rootsis, oleksid Norra võlakirjatootlused palju madalamad,” ütles Danske Banki vanemdiiler Leif Inge Christensen. “Rootsi valitsuse 10aastase võlakirja tootlus on Norra omast kõvasti madalam. See ei oleks nõnda, kui meil oleks sama likviidsus.”
Norra on maailmas rikkuselt teisel kohal inimese kohta. Riigil on 560 miljardi dollari suurune valitsuse investeerimisfond, mistõttu Norral on varasid kohustustest rohkem. Suurem võlapakkumine võib aidata euroalalt pagevatele investoritele leida uus koht raha parkimiseks. Mõned võlakirjainvestorid on seni ära põlanud Norra võlakirjaturu selle väiksuse tõttu (maht 204 miljardit Norra krooni). Nii Norra kui ka Rootsi valitsuste krediidireiting on AAA. Rootsi valitsuse võlakirjaturu maht oli 540 miljardit Rootsi krooni. Rootsi 10aastase võlakirjade tootlus oli 1,77 protsenti aasta baasil võrreldes Norra 2,4 protsendiga.