Eurol alles neli rasket valikut

Esimene stsenaarium – kontrollitud inflatsioon. Selle kohaselt ostaksid Euroopa Keskpank (EKP) ja EFSF massiliselt kokku probleemsete riikide võlakirju, parandades seeläbi nende riikide likviidsust ja hoides ära eurotsooni lagunemise. Lisaks kohustataks probleemseid riike viima oma eelarvedefitsiit kolme aasta jooksul alla 3% SKTst. EKP rahasüstide tulemusel inflatsioon euroalas kasvab ning euro väärtus teiste valuutade suhtes langeb (prognoosi kohaselt umbes 20% dollari suhtes). Tulemuseks suhteliselt kõrge nominaalne majanduskasv väikese võlakoormaga riikides (millest inflatsioon suure osa ära sööb) ning aastaid kestev paigalseis kõrge võlakoormaga riikides (mis inflatsiooni tõttu tähendab majanduste reaallangust).

Teine stsenaarium – võlgade restruktureerimine. Selle stsenaariumi järgi lepitakse võlausaldajatega kokku suurima võlakoormusega riikide (mille võlg ületab 100% SKTst) võla osaline “korstnasse kirjutamine”. Lisaks juba 50% ulatuses väärtust kaotanud Kreeka võlakirjadele oleks tõenäoline ka Portugali, Iirimaa ja Itaalia võlgade osaline restruktureerimine.Protsessi tulemusena kannab erasektor umbes 800 miljardi euro ulatuses kahjumit ning suur hulk Euroopa pankasid (eelkõige Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal ja Saksamaal) vajab ellujäämiseks kapitalisüste (osa võiks tulla EFSFist). Eurotsoon satub vähemalt kolmeks aastaks majanduslanguse ja deflatsiooni spiraali. Sellegi stsenaariumi puhul on tõenäoline euro väärtuse langus teiste valuutade suhtes.

Kolmas stsenaarium – Kreeka väljumine eurotsoonist. Kreeka astub kas vabatahtlikult või teiste liikmesriikide survel eurotsoonist välja, võttes taas kasutusele oma valuuta. Kui sammu mõju Kreeka majandusele oleks paar aastat kestev majanduslangus ja kuni 10%ni ulatuv inflatsioon, siis mõju ülejäänud eurotsoonile sõltuks sellest, kuivõrd suudavad Euroopa liidrid vältida paanika levimist teistesse riikidesse. Kui suudetakse anda piisavalt tugev signaal selle kohta, et võlakoormus saadakse kontrolli alla ning eurotsoon säilitatakse iga hinna eest, suudaksid madala võlakoormusega riigid tõenäoliselt juba 1–2 aasta pärast majanduse kasvule pöörata, kõrge võlakoormusega riikides kestaks majanduse langus või paigalseis veel mitu aastat.

Neljas stsenaarium – uus rahaliit. Stsenaarium tugineb eeldusel, et Saksamaa ja Prantsusmaa jõuavad järeldusele, et eurotsoon praegusel kujul ei ole jätkusuutlik ning otsustavad moodustada uue, ühtsema ja rangema eelarve- ja rahanduspoliitikaga rahaliidu. Sellesse liitu kuuluksid PwC nägemusel lisaks Saksamaale ja Prantsusmaale tõenäoliselt ka Holland, Soome ja veel mõni väiksema võlakoormusega liikmesriik – miks mitte ka Eesti. Tõenäoliste väljajääjate hulgas oleksid Hispaania, Itaalia, Portugal, Iirimaa ja Kreeka. Mainida tuleks, et eelarvenäitajate poolest peaks Prantsusmaa pigem kuuluma tagumisse gruppi, kuid poliitiliselt on mõeldamatu uue ühisraha moodustamine ilma nendeta.Uude rahaliitu pääsenute ja sealt väljajäänute majanduskasv oleks kardinaalselt erinev. Tugev ja usaldusväärne valuuta meelitaks “uue euro” riikidesse välisinvesteeringuid ja põhjustaks nii mõõduka majanduskasvu kui ka “uue euro” väärtuse tõusu teiste valuutade suhtes. Kuna “vanal eurol” puudub tugevate liikmesriikideta usaldusväärsus, on tõenäoline, et see laguneb mõne aasta jooksul iseenesest. Riike, keda “uue euro” klubisse ei võeta, tabab kõrge inflatsioon ja majanduslangus, sõltumata sellest, kas nad jätkavad “vana euroga” või võtavad kasutusele oma valuuta.Kindlasti lubab poliitikute ja majandusekspertide fantaasia lisada nimekirja veel täiendavaid stsenaariume või nende varjundeid. Küll on selge, et jätkata nagu seni, pole enam võimalik.

Milline stsenaarium on kõige kasulikum Eestile? Eesti majanduse käekäik sõltub väga tihedalt tema otseste ja kaudsete kaubanduspartnerite (eelkõige Rootsi, Soome ja Saksamaa) käekäigust. Lisaks eri stsenaariumite majanduslikele mõjudele tuleks arvestada ka eurotsooni või ELi võimaliku osalise lagunemisega kaasnevaid poliitilisi riske. Nii võiks puht majanduslikult tunduda Eestile kõige ahvatlevam uue rahaliidu stsenaarium (muidugi eeldusel, et Eesti kutsutaks “uue euro” rühmitusse), kuid samas on üsnagi prognoosimatu, milline võiks selle stsenaariumi korral olla uuest rahaliidust väljajäävates riikides tekkiva kaose mõju Eesti julgeolekule.Ainus lohutus on, et ükskõik, milline stsenaarium ka ei teostu, on Eesti tänu valitsussektori madalale võlakoormusele paremas olukorras kui enamik ülejäänud eurotsooni riike.