Merkozy pakt: kas kõik või mitte midagi

Uue pakti eesmärk on tagada eelkõige see, et praegune võlakriis ei korduks ning et kehtima hakkaks nn uus stabiilsuskultuur. “Põhimõtted on paigas. Me vajame uut lepingulist alust. On selge, et on vaja mõningaid läbirääkimisi, kuid ebamääraste kompromissidega ei ole meil enam midagi peale hakata,” rõhutas kolmapäeval Berliinis Saksamaa valitsuse esindaja. Kantsler Angela Merkel lendab Brüsselisse kindla plaaniga jõuda siduvate kokkulepeteni.

Samas on liikmesriikide arusaamine sellest, kuidas praegusest võlakriisist välja tulla, veel vägagi erinev.  Saksamaa esindaja ütles, et on tippkohtumise tulemuse suhtes vägagi pessimistlik: “Eelläbirääkimistest on näha, et mitmed riigid ei ole veel olukorra tõsidusest aru saanud.”

Väidetavalt on rida riike, kes on nõus panustama ELi abifondidesse, kuid ei soovi teha põhjapanevaid stabiilsusele suunatud struktuurilisi muutusi. Konkreetseid riike küll ei nimetatud, kuid nn 17+ paktiga võivad Saksa läbirääkijate hinnangul kaasa minna veel vaid 4–5 euroalasse mittekuuluvat riiki. “Suurt diskussiooni ei tule. Need, kes mõistavad, et olukord on tõsine, tulevad plaaniga kaasa, kes mitte, jäävad kõrvale,” on Saksamaa seisukoht. Ehk siis, kui kõik 27 liikmesriiki kokkuleppele ei jõua, Lissaboni lepet ei muudeta ning 17 või enam riiki sõlmivad vastava leppe omavahel.  Üks võimalus on näiteks praegu juba eksisteeriva, kuid veel allkirjastamata Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingu täiendamine. See omakorda läheks kinnitamiseks liikmesriikide parlamentidele.

Sanktsioonid ja EL 17+. Suuremaid diskussioone on tippkohtumisel oodata kahel teemal. Esiteks, millised peaksid välja nägema defitsiidireegleid rikkunud riikide vastu rakendatavad automaatsed sanktsioonid. Varem on jutuks olnud ELi toetuste peatamine, trahvid või hääleõiguse äravõtmine. Lahtine on ka küsimus, kes määrab trahve ja kes jälgib reeglite täitmist. Saksamaa seisukoht on, et selle rolli peaks saama Euroopa Kohus ning et mingeid uusi institutsioone vaja ei ole. Üksmeel näib valitsevat selles, et ühelgi riigil ei tohi enam olla vetoõigust, mis võimaldaks sanktsioone peatada.

Eliidiklubi ei tule. Oluline küsimus on ka, kuidas hakkab välja nägema 17 euroala riigi suhe ülejäänud euroliitu. Saksa-Prantsuse nägemuse järgi peaksid euroala riigid hakkama kokku tulema kord kuus, seda vähemalt seni, kuni kriisist on üle saadud. Saksamaa esindaja rõhutas kolmapäeval siiski, et mingit eliidiklubi ei moodustata ning et pigem hakatakse tulevikus rääkima grupist EL 17+, kuhu võiksid kuuluda näiteks ka Poola ja Suurbritannia, aga ka teised tulevikus euroalaga liituda plaanivad liikmesriigid.

 

Merkozy pakt

näeb ette Euroopa fiskaalpoliitilise koostöö tugevdamist ja euroliidu institutsioonide mõjujõu suurendamist ning uute reeglite kinnitamist kas Lissaboni pakti muutmise või eraldi lepinguga.Eelarve peab olema tasakaalus või kergelt plussis, eelarve defitsiit võib olla maksimaalselt 3% SKPst, reegli rikkumisele järgnevad automaatsed sanktsioonid.Võlapiir, mis pannakse paika, ei tohi ületada teatud protsenti riigi SKPst.Euroopa Kohtule jääb õigus kontrollida, kas liikmesriikide poolt põhiseadusesse sisseviidav eelarvetasakaalu nn kuldne reegel on vastavuses kas uue muudetud ELi aluslepingu või EL 17+ paktiga.