Milline on parim aktsiafond Eestis?

“2011. aasta võib aktsiainvestor kokku võtta kui “riskide realiseerumise aasta”. See tähendab, et absoluuttootlused on praktiliselt kõikidel aktsiapõhistel portfellidel jäänud negatiivseks, mis kahtlemata jaeinvestorit ei rahulda,” võttis tänavust aastat kokku Trigon Capital ASi varahalduse juht Heiti Riisberg.

Riisbergi sõnu kinnitab juuresolev tabel, mis selgelt näitab, et ühegi Eesti aktsiaportfelliga pole jaeinvestoritel 2011. aasta lõikes kasumisse jääda. Mõneti kummastav on tõdeda, et aasta parimaks fondiks võib kuulutada LHV Pärsia Lahe Fondi, mis on kukkunud “kõigest” 1,1 protsenti, olles selle numbriga ka selgelt edukaim.

“Tuleb tunnistada, et kogu selles infotulvas on kindlasti olnud päris raske orienteeruda nii investoreil kui ka fondijuhil,” ütles Pärsia Lahe Fondi juhtiv Joel Kukemelk. “Tööd on olnud palju ja erinevate stsenaariumite realiseerumise tõenäosust on tulnud hinnata ümber ka päevadega.”

Fondijuhi sõnul peab Lähis-Itta investeerimisel loomulikult alati arvestama regiooni rahutu omapäraga ja riskipreemiad on seetõttu muu maailma arenevate turgudega võrreldes kõrgemad. “Kuid sellevõrra peaksid pikemas perspektiivis olema kõrgemad ka oodatavad tootlused,” ütles tulevikku vaatav Kukemelk.

Miinustootlused peletavad investoreid. Kindlasti pole rasked ajad finantsturgudel teinud ka kergemaks finantsasutustel klientide leidmise, sest inimesi köidavad ikkagi rohelised numbrid. Seejuures paistab, et raha on kaotanud kõik, ka edukamad fondid.

“Ilmselgelt ei ole 2011. aasta olnud aktsiafondide müügi osas soodne aasta, kuivõrd enamik investoreid siseneb aktsiafondidesse siiski positiivset absoluuttootlust nähes,” ütles Riisberg. “Nii alustasid ka meie fondid 2011. aastat mahtude jõudsa suurenemisega, aga on nüüd näinud raha väljavoolu, kui investorid muutusid aasta teisel poolel riskikartlikuks,” lisas ta.

Kukemelki sõnul on rahvusvaheliselt globaalsetele arenevatele turgudele suunatud fondide poolt Lähis-Ida ja Aafrika regiooni tehtavad investeeringud praegu langenud viimase seitsme aasta madalaimatele tasemetele. Siia lisandub veel Euroopa võlakriis, mis hurjutab inimesi veelgi.

“Eurotsooni kriis iseenesest on juba palju inimesi investeerimisest eemale peletanud ja Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida rahutused on kõrgemat riski võtta julgevate investorite ridu veelgi vähendanud,” selgitas LHV fondijuht. Praegusel juhul ei ole aidanud isegi teistest fondidest oluliselt väiksema langusnumbri näitamine, sest Kukemelki sõnul on selle aasta novembri seisuga LHV Pärsia Lahe Fondi maht 4,2 miljonit eurot, olles veel 11 kuud tagasi 5 miljonit eurot.

Mõlemad fondijuhid on tulevikku vaadates ettevaatlikud ja hoiduvad konkreetsete ennustuste tegemisest. Jätkuvalt on ebakindlus sedavõrd suur ja küsimärke nii palju õhus, et kindlat suunda võtta ei saa.

“Kui eurotsooni probleemid leiavad turgude arvates vähegi aktsepteeritava lahenduse, siis ootame kiiret taastumist eelkõige riskantsemates varaklassides,” ütles Riisberg.

“Trigoni fondidest peaks sellest enim võitma meie Agri Sektori fond, Finantsfond ja Venemaa Fond.” Kui ebakindlus peaks jätkuma, siis Riisbergi sõnul on tõenäoline, et Väärtusfond pakub oma kõrge dividenditootlusega jätkuvalt parimat kaitset langevate turgude vastu.

Kukemelki sõnul sõltub paljugi võlakriisi lahendustest, kuid tulevikku vaadates on ta positiivne. “Riikide majandused, kuhu fondiinvestorite raha oleme paigutanud, kasvavad tänaste prognooside järgi vähemalt lähiaastatel muu maailmaga võrreldes kiiremini ning paljud aktsiad kauplevad samal ajal muu maailmaga võrreldes odavamatel tasemetel,” arvas Kukemelk, lisades, et regiooni kasvu veduriks saavad olema tõenäoliselt Katar ja Saudi Araabia, kuid ka Araabia Ühendemiraatidelt ja Omaanilt ootaks positiivseid üllatusi.