Ministrid Parts ja Vaher peaksid tagasi astuma

Eesti poliitiline kultuur on endiselt lapsekingades ning sellise sammu tähendus ei oleks mitte pelgalt praeguse kriisi lõpetamine ja õhu puhtaks löömine erakonna sees, vaid peamiselt looks pretsedendi tulevikuks, pannes poliitikud endale teadvustama, et nii teol kui ka tegemata jätmisel on oma tagajärg.

Siseminister Ken-Marti Vaher viilib vastutuse võtmisest peamiselt argumendiga, et ei teadnud erakonnakaaslaste ärist midagi. Teadmatus tähendab aga tegemata tööd. Fiktiivsetest skeemidest on ajakirjandus, sealhulgas Äripäev, kirjutanud korduvalt. Viimati sellest, et Tallinnas Paljassaare tänava sotsiaalmaja eaka vanaproua armsalt koduseks sätitud kitsukeses toas on pelgupaiga leidnud 33 ettevõtet. Ilmselgelt on elamislube antud liiga kergekäeliselt.

Teiseks püütakse jätta muljet, et probleemiga tegeldakse, fiktiivsed elamisload tühistatakse jne. Kuigi see on kahtlemata hea, ei ole keegi vastutanud selle eest, miks seda seni pole tehtud ning miks elamislube selliselt jaotati. Kolmas vabandus ongi sellest tulenevalt olnud, et Vaher on juhtinud ministeeriumi kõigest kaheksa kuud. Kuid seegi argument on nõrk, kuna IRL on kureerinud siseministeeriumi kaks ja pool aastat ning Vaheril tuleb võtta poliitiline vastutus erakonna tegemata töö eest, sealhulgas oma eelkäija Marko Pomerantsi eest.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts aga on jäänud pisut n-ö kõrvalseisja rolli, kuid temalgi on skandaalis kandev roll. Just Parts määras ministrina Tallinna Sadama nõukokku Indrek Raudse ja hiljem Eesti Raudtee nõukogusse Nikolai Stelmachi. Eeldades, et Parts kontrollis oma erakonnakaaslaste majanduslikke huve, pidi ta teadma nii Raudse ja Stelmachi kahtlastest äridest kui ka teistest huvide konflikti põhjustada võivatest asjaoludest. Kui ta aga tausta ei kontrollinud, on olukord samuti andeksandmatu, sest tähendab, et riigi strateegiliste ettevõtete juhtkonda on määratud inimesi kergekäeliselt.

Huvide konflikt. Tegelikult kirjutas Äripäev juba suvel hiilivast huvide konfliktist riigiettevõtete nõukogudes. Tõsi, tookord nõukogudesse määratud ettevõtjatest, kes on kas riigiettevõtte konkurendid või erakonna otsesed või kaudsed toetajad. Nüüd on selgunud veelgi hämaram skeem, kus poliitilisse kuube varjunud Raudne ja Stelmach olid huvide konfliktiga ärimehed.

Tagasiastumisele on esitatud vastuargument, et ministrite tagasiastumine kujutab endast Eestile julgeolekuriski. Äripäeva meelest on veelgi suurem julgeolekurisk aga ministrite jätkamine. Esiteks on minister Vaheri haldusalas tekkinud risk, et Eestisse, laiemalt Euroopa Liidu territooriumile saavad prii ligipääsu kolmandatest riikidest pärit kahtlase taustaga isikud. Teiseks on minister Parts loonud olukorra, kus strateegiliste ettevõtete juhtimisse on olnud kaasatud huvide konflikti omada võivad isikud. Kolmandaks antakse tagasi astumata jättes vaikimisi heakskiit taolistele JOKK-skeemidele senikaua, kuni need välja ei tule, selmet need eos hukka mõista.

Parts ja Vaher peavad tagasi astuma, sest on oma tegevuse või tegevusetusega loonud tuttavatele võimaluse teenida raha, kasutades ära oma poliitilisi sidemeid. Mida rutem ministrid seda teevad, seda parem.