TÖÖSTUS. Mööbel vajab nišše ja ekspordiauke

Kui 2010. aasta oli edukaim pehmemööblitootjatele, siis tänavu näitavad kõige suuremat kasvu ilmselt korpusmööbli valmistamisega tegelevad ettevõtted. Sellegipoolest moodustab pehmemööbli eksport vähemalt 40 protsenti kogu Eesti mööbliekspordist. Ja eksport, veelgi enam – väga täpse ekspordiaugu, niši ja sihtgrupi tabamine – on just selles tööstusharus eriliselt tähtsal kohal. Kui siiani on meie põhilised ekspordi sihtriigid olnud Soome, Rootsi ja Taani, siis üha enam tuleb panustada nn vana Euroopa turgudele – just neid müügiauke ja nišše otsides.

Põlvamaal asuv lastemööblitootja AS Suwem leidis tunamullu enda jaoks sellise “augu” Saksamaal ja sellest ajast on ettevõte vaid ülesmäge rühkinud, seda nii müügimahtude kui kasumi kasvu näol. Nüüdseks on Suwemil Saksamaal juba ka oma 300 ruutmeetri suuruse ekspositsioonipinnaga esindus, kust ei saa küll mööblit osta, küll aga näidistega tutvuda ja tellimusi esitada.

Suwemi turundusjuht Mart Nilson märkis, et ettevõttes on au sees täpselt sõnastatud põhiväärtused, mida iseloomustavad usaldus, loodussõbralikkus, turvalisus, elurõõm, mängulisus ning funktsionaalsus.

“Kõik see kokku kujutab endast korporatiivset disaini, mis kätkeb endas tootearendust, aga eelkõige just nende põhiväärtuste täitmist. Kui seda teeme, on ettevõtte südametunnistus puhas,” selgitas Nilson. “Näiteks ma usun, et lastemööbli puhul nii olulised elurõõm ja mängulisus saavad alguse juba meie värviküllasest tehasest.”

Alati leidub neid, kes ei maga. Pingsalt soovitab Nilson tegeleda tootearendusega. “Võite ja peategi arvestama, et konkurent on teist ette jõudnud,” nentis ta. “Tarbija arvamus tootest on lõpuks määrav, ja on selge, et teatava aja järel ootab tarbija teilt uusi tooteid.”

Mullu saavutatud pea 27 miljoni euro suuruse käibega Eesti suurimaks mööblitootjaks tõusnud OÜ Bellus Furnitur osaniku ja tootmisjuhi

Rolf Kristian Relanderi hinnangul mööblisektor Euroopas lähema paari aasta jooksul ei kasva, pigem vastupidi ja Lääne-Euroopa tootmine jätkab Ida-Euroopasse ja Aasiasse kolimist.

Samas ei takista säärased globaalsed väljavaated Relanderil Belluse jätkuvasse kasvu uskumast – tänavuseks käibeks prognoosib ta 28 miljonit, 2012. aasta lõpuks aga juba 32 miljonit eurot.

“Jaekettidel on suured kahjumid, tarneahelad on pikad ja transpordi all on raha kinni, nõrgemate väljasuremine jätkub, saame näha ühinemisi, kus võidavad suured tegijad – tervikuna läheb mööblisektoril kehvasti,” maalib Relander mööblitootjatele pildi mustast tulevikust.

“Bellus sihib aga selgelt kasvule. Kuigi turg on tervikuna langev, on seal üksikutele nutikatele tegijatele veel ruumi 10protsendiliseks kasvuks,” ütles ta.

Kasvu tagavad tema hinnangul uued tooted ja uued turud, sellised, kus praegu vaid n-ö jalg ukse vahel. Konkreetselt peab ta silmas Venemaad ja Ukrainat, neist esimeses pole Bellusel seni üldse müüki, Ukrainas on 1,5 aastaga leitud 40 edasimüüjat.

“Praegu on õige aeg investeerimiseks. Ka väikesed, aga õiges suunas astutud sammud võivad anda suure efekti,” ütles Relander. “Järgmisel aastal panustame turundusele, disainile ja brändidele.”

Tööjõukulu peab käima käsikäes tootlikkuse kasvuga. Belluses on enamik tootmistöölistest tükitööl ja kuigi n-ö tüki hinda pole aastaid muudetud, on palgad ometi üksjagu suurenenud. Eks sellepärast, et inimene teeb lihtsalt tulemuslikumat tööd.

Relander on seda meelt, et tulemustasu on hea motivaator tootmistöölistele, samas on Belluses kõik müügimehed kindla kuupalga peal.

“Neile on raske maksta boonuseid, mis oleksid õiglased erinevate turgudega tegelevate inimeste puhul, pealegi sõltub selles töös palju ka vedamisest,” ütles ta.

Internetimüük järjest kasvab. Aja märk on ka see, et üha rohkem peavad tootjad arvestama mööblimüügile spetsialiseerunud internetikaubamajade osatähtsuse suurenemisega, eriti müügis siseturule, ning püüdma oma tooteid sellesse müügikanalisse sobitada. Juba praegu on internet ASi ON24 nõukogu liikme Peep Kulla kinnitusel mõne ettevõtte jaoks suurim müügikanal. Selleks, et e-poes edukalt müüa, peab tootja olema kursis jaehindadega, mille järgi kujundada oma toodetele selline hind, et see oleks ostjale ahvatlev. See on eriti oluline Eestis, kus klient on praegu väga hinnatundlik, samas kui Soome klient järgib mööblit ostes rohkem moevoolu ja disaini.

“Meie jaoks on olulisemad kriteeriumid kauba müükivõtmiseks kvaliteetsed ahvatlevad fotod toodetest ja õige müügihind, samuti peab tarneaeg olema võimalikult lühike,” iseloomustas Kuld ON24 müügipõhimõtteid. “Toote müük võib suureneda kümneid kordi, kui tootja suudab tagada hea laovaru ja kiire tarneaja.”

Enne, kui Hiina minna, valluta kodumaa ja naabrite turud

Mööblitööstuse äriplaani seminaril kõlas muu hulgas ka väiteid, et ekspordijanus mööblitootjad võiksid enne Aasia turgudele püüdlemist vanas Euroopas kanda kinnitada.Nii kinnitas Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse liige August Kull, et Euroopas on veel küll ja küll turuauke, kuhu Eesti tootjad võiksid ennast oma nišimööbliga paigutada.Näidetena toob ta Põhjamaad, Saksamaa ja Venemaa. Näiteks kui Eestis toodetakse aastas mööblit umbes 300 miljoni euro eest, siis ainuüksi meie idanaabri juures tarbitakse aastas 3,7 miljardi euro eest. Eks just sellepärast on ka Euroopa suurim mööblitootja Itaalia USA turu asemel keskendunud nüüd hoopis Venemaa vallutamisele, mullu moodustas Venemaa osakaal kogu Itaalia mööbliekspordist juba 26,4%.“See, et kellelgi läks seal hästi, ei ole argument Hiina turule minemiseks,” märkis Kull. “Euroopas on veel ruumi küll, iseküsimus on, miks sakslased või norralased peaksid ostma just meie mööblit.”Kull kinnitas, et sageli ostetaksegi just naabritelt – nii mööblit kui ka teisi kaupu. Nii on ka Eesti tootjate suurimad ekspordiväljundid ikkagi Soome ja Rootsi, sinna läheb üle poole meie mööbliekspordist.Kull on seda meelt, et enne, kui piiritagustel turgudel edukalt kanda kinnitada, peab ettevõte olema kodumaal piisavalt võimas.“Sageli tahab iga väikefirma omal jõul maksku mis maksab eksporti arendada. Statistika järgi on meil üle 600 mööblitootmisega seotud ettevõtte, enamikul neist pole paraku kunagi eksporditurgudele asja,” nentis ta. “Olen seisukohal, et kui sul on kodukandis kõik korras, sind usaldatakse ja hinnatakse, siis oled sa teretulnud ka Hiinas. Enne vaevalt.”Kulli arvates võiks Eesti mööblitootjatele piiritagustel turgudel edu tuua metoodiline tegelemine tootearenduse, tootlikkuse tõstmise ja rohelise mõtlemisega.

 

Teadmatus pärsib otsuste langetamist

Ari Lustila, ASi Antsla Inno ja ASi Sanwood juhatajaKui meedia musti stsenaariume välja kuulutab, siis tarbijakindlusele see kasuks ei tule.Viis esimest kuud sel aastal olid meile suurepärased, pärast seda oleme natuke järele andnud, kuid kui vaadata suuremat pilti, siis aasta on olnud väga hea. Oleme kasvanud 20–25%.Kõige hullem ühe ettevõtja jaoks on teadmatus. See on nagu paksus udus seilamine, on küll head prillid ees, aga ikka ei näe. Peaks tegema otsuseid, aga ei tea täpselt, mida ja kuidas. Eks me vaatame, mis Itaaliast ja Kreekast saab. Oleme arvestanud, et kui jamaks läheb, siis kukume käibega kuskil 20%, kui järgmisel aastal midagi hullu ei juhtu, suudame ehk tänavusele käibele veel 5% lisada.

Mööblitööstus vajab nišše

Heido Vitsur, Arengufondi majandusekspertMööblitootjate jaoks kriis jätkub ja leevendust ei too ka järgmine aasta. Jätkub ka globaliseerumine, Euroopasse jääb peamiselt vaid eksklusiivne tootmine.Majanduslik olukord on keerukas ja mõjutab kõiki tootjaid – vanas ülikonnas käia saab, aga leivata elada ei saa. Kõik uued ettevõtmised saavad olema üha riskantsemad, aga kes ei riski, see süüakse niikuinii välja. Palgafaktor mängib rolli odava masstoodangu puhul. Eesti ettevõtete eelis on teha paindlikult väiksemaid partiisid, selline tootmine siit ei lahku.Uus märksõna on nn rohemajandus – sünonüüm säästlikule tootmisele. Neid suundi tuleb kindlasti jälgida, samuti tuleb ka mööblitööstusel pidada silmas tõsiasja, et maailma elanikkond vananeb.Eesti suurusega majandus vajab oma eksisteerimiseks nišše. Peame mõtlema tehnoloogiakeskuste loomise peale, kus oleks hulk oma ala andekaid inimesi. Võiks püüelda selle poole, et suudaksime luua mõne oma toote, mis oleks  parem, mugavam, täiuslikum maailma analoogidest.Kompetents tuleb sealt, kus konkreetsel riigil juba kogemus ja kompetents olemas. Eesti puhul võiks see olla puidu- ja mööblisektor, kus oleks vaja oskused ja võimalused ühendada.

Sõltuvus Skandinaaviast

Priit Tamm, Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimeesJärgmine aasta sõltub palju meie tööstuse põhiturgude ehk Põhjala riikide majandusest.  Kodumööbli müüjate jaoks eelkõige tarbijate kindlusest kogu selle võlakriisi taustal. Ühiskondlikus sektoris ehk projektmööbli turul peaks järgmine aasta olema veel stabiilne, sest eelnevalt alustatud või otsustatud ja rahastatud projektid tehakse ära. Mingisugune langus toimub 2013. aastal.