Merkozy pakt: kas kõik või mitte midagi

Katri Soe-Surén 08. detsember 2011, 07:42

Täna Brüsselis algav EL tippkohtumine toimub märksõna all 'kõik või mitte midagi'. Saksamaa ja Prantsusmaa ei plaani taganeda plaanist karmistada eelarvereegleid ning kirjutada need sisse ka EL aluslepingusse. Liikmesriikide otsustada jääb, kas minna plaaniga kaasa või mitte, kõhklejaid järgi ei oodata.

Uue pakti eesmärgiks on tagada eelkõige see, et praegune võlakriis ei korduks ning et kehtima hakkaks nn uus stabiilsuskultuur. "Põhimõtted on paigas. Me vajame uut lepingulist alust. On selge, et on vaja mõningaid läbirääkimisi, kuid ebamääraste kompromissidega ei ole meil enam midagi peale hakata," rõhutas kolmapäeval Berliinis Saksamaa valitsuse esindaja. Kantsler Angela Merkel lendab Brüsselisse kindla plaaniga jõuda siduvatele kokkulepetele.


Samas on liikmesriikide arusaamine sellest, kuidas praegusest võlakriisist välja tulla, veel vägagi erinevad.  Saksamaa esindaja ütles, et on tippkohtumise tulemuse osas vägagi pessimistlik: "eelläbirääkimistest on näha, et mitmed riigid ei ole veel olukorra tõsidusest aru saanud". Väidetavalt on rida riike, kes on nõus panustama EL abifondidesse, kuid ei soovi läbi viia põhjapanevaid stabiilsusele suunatud struktuurilisi muutusi. Konkreetseid riike küll ei nimetatud, kuid nn 17+ paktiga võivad Saksa läbirääkijate hinnangul kaasa minna veel vaid 4-5 euroalasse mittekuuluvat riiki.

Sanktsioonid ja EL17+

Suuremaid diskussioone on tippkohtumisel oodata eelkõige kahel teemal. Esiteks, millised peaksid välja nägema defitsiidireegleid rikkunud riikide vastu rakendatavad automaatsed sanktsioonid. Varem on jutuks olnud EL toetuste peatamine, trahvid või hääleõiguse äravõtmine. Lahtine on ka küsimus, kes määrab trahve ja kes jälgib reeglite täitmist. Saksamaa seisukoht on, et selle rolli peaks saama Euroopa Kohus ning et mingeid uusi institutsioone luua vaja ei ole. Üksmeel näib valitsevat selles osas, et ühelgi riigil ei tohi enam olla vetoõigust, mis võimaldaks sanktsioone peatada. See peaks olema võimalik ainult kvalifitseeritud häälteenamuse abil.

Suur küsimus on ka, kuidas hakkab välja nägema 17 euroala riigi suhe ülejäänud euroliitu. Saksa-Prantsuse nägemuse järgi peaksid euroala riigid hakkama kokku tulema kord kuus, seda vähemalt seni, kuni kriisist on üle saadud. Saksamaa esindaja rõhutas kolmapäeval siiski, et mingit eliidi klubi ei moodustata ning et pigem hakatakse tulevikus rääkima grupist EL 17+, kuhu võiksid kuuluda näiteks ka Poola ja Suurbritannia, aga ka teised tulevikus euroalaga liituda plaanivad liikmesriigid. 
Millega Saksamaa kindlasti nõus ei ole, on EFSFi ja ESMi paralleelkasutus, mis võimaldaks suurendada abifondi kogumahtu 900 miljardile eurole. "Ülempiiriks jääb 500 miljardit," kinnitas Saksamaa valitsuse esindaja tippkohtumise eel. Euroopa Stabiilsusmehhanism ESM ei tohi mingil juhul omandada ka pangafunktsioone.

Kriitikud on öelnud, et Merkozy paktis ei ole midagi kardinaalselt uut ning et ainult sellest võlakriisi lahendamiseks ei piisa. Reitinguagentuur Standard&Poor's on Saksa-Prantsuse plaani siiski põhimõtteliselt heaks kiitnud. Saksamaa ja Prantsusmaa liiguvad suurema finantspoliitilise integratsiooni kavandades õiges suunas. EL tippkohtumist loetakse S&P sõnul edukaks, kui riigi- ja valitsusjuhid suudavad "anda mõningaid vihjeid strateegiale, mis kiirendab majanduskasvu ning hajutab eelarve- ja finantsriske," ütles kolmapäeval Euroopa riikide eest vastutav juht Frank Gil Reutersile.

Tippkohtumine algab täna õhtul kell 19.30 kõigi 27 liikmesriikide juhtide ühise õhtusöögiga, kus on põhitähelepanu all Lissaboni leppe muutused. Reedel, pärast Horvaatia liitumistseremooniat ja edasisi EL laienemisega seotud küsimuste arutelu järgneb reedel kell 13.30 EL 27 ühine lõunasöök, millistes koosseisudes edasi kohtutakse, on lahtine ja sõltub läbirääkimiste käigust. Välistatud ei ole, et tippkohtumine kestab edasi veel ka laupäeval ja/või pühapäeval.

Mis on mis

Merkozy pakt

Saksa-prantsuse plaan, mida on nimetatud riigijuhtide järgi ka Merkozy paktiks, näeb ette euroopa fiskaalpoliitilise koostöö tugevdamist ja euroliidu institutsioonide mõjujõu suurendamist ning uute reeglite kinnitamist kas Lissaboni pakti muutmise või eraldi lepinguga. Eelarve peab olema tasakaalus või kergelt plussis, eelarvedefitsiit võib olla maksimaalselt 3% SKP-st, reegli rikkumisele järgnevad automaatsed sanktsioonid. Lisaks pannakse paika ka võlapiir, mis ei tohi ületada teatud protsenti riigi SKPst. Euroopa Kohtule jääb õigus kontrollida, kas liikmesriikide poolt põhiseadusesse sisseviidav eelarvetasakaalu nn kuldne reegel on vastavuses kas uue muudetud EL aluslepinguga või EL 17+ paktiga.
 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. December 2011, 07:42
Otsi:

Ava täpsem otsing